:format(webp)/nginx/o/2017/09/13/7098049t1h44da.jpg)
Ajakirjanik Vambola Paavo kritiseeris arvamusloos (TPM 7.9), et suuremate erakondade valimisprogrammides pole ettepanekuid, kuidas tuua Tartu välja kapslist ehk parandada transpordiühendust maailmaga. Sooviksin vaielda.
Henri Kaselo: Tartu peaks lennuliiklust doteerima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Paavo vaataks Tallinna televisiooni asemel sotside valimisprogrammi «Nutikas Tartu», leiaks ta lubaduse seista Tallinna-Tartu maantee kiiresti neljarealiseks ehitamise eest. Samuti selle eest, et Tartu arvataks regionaallendude sihtkohtade hulka ning et tiheneks rongiühendus Tallinnaga ja tekiks rongiühendus Riiga.
Nõustun, lennuühendusega on meil täbarad lood ning olukord on naabritel palju parem. Leedukatel on Kaunase ja Vilniuse kõrval kolmas oluline lennujaam Viljandi-suuruses Palangas, sealt saab lennata kaheksasse sihtkohta.
Palanga lennujaama kiire areng sai teoks tänu Leedu riigi investeeringutele ning lennujaama ja kohalikele juhtidele, kes suutsid oma lobitööna sinna lendama meelitada suured lennukompaniid, nagu SAS, LOT, Ukraine International Airlines, Belavia, RusLine ja Air Baltic, ning odavlennufirmad Ryanair, Norwegian ja Wizzair.
Sotsiaaldemokraadid tegid siinkirjutaja algatusel juuni lõpus pöördumise majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile ja Tartu lennujaama omanikule AS-ile Tallinna Lennujaam, et parandada Eesti lennuühendust Tartust.
Soovitasime alustada läbirääkimisi odavlennufirmadega Ryanair ja Wizzair. Pidasime tähtsaks, et Tartust võiks saada soodsamalt esmalt Euroopa Liidu pealinna Brüsselisse, sest Nordica piletihinnad on ebamõistlikult kallid ning lennukid on liiga väikesed, kui arvestada ka Eesti eesistumist ja suurt nõudlust.
Ryanairi kasutatavad üsna suured Boeing 737 lennukid mahuvad juba praegu opereerima 1799 meetri pikkuse lennurajaga Tartu lennujaama, kuigi ideaalis võiks lennurada pikem olla.
Minister ka vastas. Ta märkis, et algatus uute lennuliinide avamiseks peaks tulema lennuettevõtjatelt.
Uurisin ka teiste linnade ja regioonide kogemusi, enamjaolt on tulnud algatus avada uusi lennuliine hoopis regioonidelt ja lennujaamadelt.
On levinud praktika, et vähem tuntud piirkonnad doteerivad lennuliine, et elavdada kohalikku majandust. Me ei jää ootama, millal «avatud turg paneb kõik paika».