Koolirahvas: minister lahendab probleemi valest otsast (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tegi läinud nädalal ettepaneku tõsta koolikohustuslik iga 18. eluaastani ning seada gümnaasiumisse pääsuks sisse lävend põhikooli lõpuklassi keskmise hinde põhjal.
Millist mõju võiks haridus- ja teadusminister Mailis Repsi välja pakutud lävendi kehtestamine avaldada gümnaasiumi- ja kutseharidusele ning põhikoolilõpetajatele?
Hiie Asser, Tartu Annelinna gümnaasiumi direktor
Lävendi seadmine võib olla natuke ohtlik, kuna põhikooli lõpetaja on veel õppijana välja kujunemata. Me kaotame nii gümnaasiumist ära potentsiaalselt head õppijad. See ei tähenda, et kutseharidusasutuses ei saaks hästi õppida, aga see on õppijate valikute piiramine.
Oleme oma koolis leidnud õpivormi, mis sobib ka akadeemilisest õppest vähem huvitatud õpilastele: kutseõppe suund gümnaasiumis. Siin on neile võimaldatud gümnaasiumiharidus minimaalses kohustuslikus mahus ja paralleelselt on võimalik õppida kutsehariduskeskuses abikoka erialal.
See tundub töötavat nende õpilaste jaoks, kes ei ole huvitatud väga heast akadeemilisest tulemusest. Lõputunnistus, mille me neile anname, on tavaline keskharidust tõendav tunnistus. Meil on näide õpilasest, kes pärast seda astus kõrgkooli ja õpib seal edukalt. See ei ole tupiktee, õpilane ei ole peale üheksandat klassi määratud abikokaks, vaid talle on pakutud lisavõimalus.
Kui õpilane alustas kutsesuunas ja avastab, et ta ikkagi on õppimisest huvitatud, saab ta liikuda tagasi tavalisse gümnaasiumisse. Kuid vastupidi liikujaid on rohkem. Kui gümnaasiumi keskel õpiisu ära kaob, liigub kutsesuunda ja saab sealt motivatsiooni juurde.
Kaspar Martin Kivineem, Variku kooli 9. klassi õpilane, õpilasesinduse liige
Kui näiteks mina saan kehalises kasvatuses ja mõnes lihtsamas aines viied, aga minu matemaatikahinne oleks kaks, siis keskmine hinne oleks väga kõigutatud. Kui saadame madalama keskmise hindega õpilased kutsekooli ja kõrgema hindega gümnaasiumisse, siis see ei oleks õige, igaüks peaks saama ikkagi ise valida, millise suuna ta valib.
Lävendist üle saamise nimel tasuks küll pingutada, aga kõigil see nii lihtne ei ole. Minu eakaaslaste seas on neid, kellel on ambitsiooni valida tulevikus eriala, mille omandamiseks on vaja gümnaasiumi lõputunnistust, aga kui tema hinne on alla lävendi, raskendaks see väga tema tulevikuvalikuid. Aga on ka neid, kes peaksid lävendit ületamatuks eesmärgiks ja loobuksid pingutamast.
Gümnaasiumis võiks olla lihtsama ja raskema kallakuga klassid, näiteks põhigrupp ja süvagrupp, sest on neid, kes küll väärivad gümnaasiumis õppimist, aga on natuke nõrgemad.
Ei ole ka mõtet õppida kutsekoolis kolm aastat eriala, millest sa ei ole huvitatud. Olen vaadanud kutsekooli erialade valikut, kuid kahjuks ei leia sealt ühtegi, mida mina tahaksin õppida. Erialavalikuid võiks kindlasti laiendada.
Indrek Tani, kolme koolilapse isa
Riigi poolt on oluline kutseharidust populariseerida, ja seda on viimastel aastatel ka tehtud, aga seda ei tohiks teha kohustuslikus korras hinnete alusel. Kas haridusministeerium on mõelnud ka sellele, et 9. klassi lõpus on poistel üldiselt kehvemad hinded kui tüdrukutel ning poistel tekib paremal juhul 12. klassi lõpuks selgem arusaam sellest, mida nad teha võiks ja et õppimine on kasulik?
Kui ministri ettepanek läbi läheks, siis juhtuks kaks asja. Esiteks, riigi sõnum on, et kutseharidus on vähem võimekatele, mis on ju arusaamatu lähenemine kutsehariduse populariseerimisele. Teiseks oleks siis keskkoolis ilmselt rohkem tüdrukuid, sest poiste areng on puberteedieas aeglasem.
Juba praegu on tööturul inimesi puudu. Kutsekoolides õppijad võiksid tunda ka ennast uhkena, et nad annavad oma panuse ühiskonda alal, mida nad tahavad õppida, mitte seepärast, et riik saatis neid kutsekooli, kuna nad ei saanud 9. klassi lõpuks piisavalt häid hindeid. Kutsekool ei tohi olla karistus. Lapsevanemana sooviksin, et nii kutse- kui ka keskkoolid teeksid omavahel rohkem koostööd.
Gert Lees, Tartu kutsehariduskeskuse 2. kursuse mehhatroonik, saate Rakett 69 finalist
Lävend iseenesest ei ole väga kõrge, aga sellest ei ole väga kasu, kuna põhikoolid on väga erineva tasemega. Mõnes eliitkoolis võib keskmine hinne 3,75 olla tunduvalt tugevam kui mõnes maakoolis. Kui riiklikul tasemel välja korjata neid, kes on halvemate hinnetega, on see liiga ühe mõõdupuuga võtmine.
Samas on Eestis väga lihtne saada haridust ja ma saan aru, et lävendi mõte on suruda välja neid, kes ei ole gümnaasiumis kõige vajalikumad. Kindlasti on ka inimesi, kes lävendi nimel hakkaks rohkem õppima, kuid koolid on liiga erinevad.
Kutseharidus ei tähenda ju seda, et sinna lähevad ainult halbade hinnetega õpilased, kuid lävend süvendaks seda muljet. Ka minu keskmine hinne oli põhikooli lõpus 4,8 ja gümnaasiumi lõpus vist 4,6, aga näete, nüüd ma olen ikkagi kutsekoolis. Keskmine hinne ei näita, kas õpilane on väärt gümnaasiumi minema või mitte.
Minu ajal oli põhikoolis pilt mustvalge: head õpilased läksid gümnaasiumisse, halvad kutsekooli. Noortele võiks rohkem selgitada, et see ei ole nii. Olen kindel, et siis tahaksid noored ka ise rohkem kutsekooli minna. Kui kutseharidust atraktiivsemaks muuta, tuleks ka erialasid juurde ja seepeale õpilasigi.
Lävendi kehtestamisega muutuks õpilase ja õpetaja jaoks hinne veelgi olulisemaks, kui see praegu on. Samas, kui mõtleme riikliku õppekava ja Eesti hariduses kokkulepitud eesmärkide peale, siis õpe peaks liikuma just hindekesksuselt õpilasekesksusele.
Hinne näitab õpetaja hinnangut õpilase aineteadmistele. See ei näita midagi õpilase üldpädevuste, väärtuste, hoiakute kohta, ei pruugi isegi näidata õpioskuste kohta väga palju. See võib midagi näidata vaid väga konkreetsete aineteadmiste saavutamise kohta, kuid see ei ole kindlasti piisav, et kellegi gümnaasiumiküpsust välja selgitada. Gümnaasiumidel on ju praegugi võimalus õpilasi valida.
Koolis pandavad hinded sõltuvad kindlasti õpetaja seatud latist, need ei ole ülekantavad koolilt koolile. Võiks ju olla argument, et kasutame põhikooli lõpueksameid, aga mina seda ka ei toeta. See tekitaks veel rohkem koolistressi ja eksamiteks õppimist, mitte arusaamist ja oskust.
Probleem, mida üritatakse lahendada, on õige, aga seda on hakatud valest otsast lahendama. Alustuseks tuleks jõuda õpilasteni, kel puudub motivatsioon, õpioskused või mis iganes põhjusel nad välja langevad.