Kuigi Emajõe veetase hakkas Tartus suurest reedest tasapisi alanema, kulub veel paar nädalat, et jõgi annaks tartlastele tavapärase elurütmi tagasi.
Emajõgi hakkas vaikselt langema
Emajõe tänavukevadise suurvee tipp saabus Tartus neljapäeva õhtul kella üheksa ajal, kui veetase küündis 315 sentimeetrit üle hüdroloogide mõõdulati nulli. Mulluse suurvee tipust jäi sel aastal puudu 16 sentimeetrit.
«Jõel pole enam suuremaks tõusuks jaksu,» kinnitas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloog Ene Randpuu. Nii see on: ööl vastu suurt reedet püsis veetase ühtlasena, aga reede hommikust alates on Tartu kesklinnas asuv mõõteautomaatika registreerinud vee alanemise.
Reedel ja laupäeval langes vesi mõne millimeetri ööpäevas, pühapäeva keskpäevaks oli veetase alanenud juba 1,1 sentimeetrit ja jõgi küündis eile keskpäeval 313,2 sentimeetrit üle mõõdulati nulli.
Piirangud kestavad
«Veetase läheb küll kergelt alla, aga kergemalt hingata ei saa,» ütles Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. Et vesi taandub aeglaselt, jäävad esialgu kehtima ka piirangud. Näiteks Vana-Ihastes üleujutatud Ranna puiesteel tohivad sõita vaid kohalikud elanikud. Kasutada ei saa ka Ihaste kergliiklusteed, mis jääb osaliselt vee alla veel paariks nädalaks.
Endiselt ei tohi mootorpaadiga sõita Kvissentali ja Võidu silla vahel.
Rein Haagi sõnul taastub Tartus tavapärane elurütm siis, kui Emajõe veetase langeb 280 sentimeetrile. «Siis saame Supilinnas pumpamise lõpetada ja siibrid avada,» selgitas ta. Ihaste kergliiiklusteelt peaks siis vesi kadunud olema, aga Ranna puiestee ei pruugi ka siis suuremat liiklust kannatada, sest tee põhi võib olla liiga pehme.
Kahjud alles selguvad
Tänavuse suurvee kulusid ei ole linnavalitsus kokku rehkendanud.
«Kahjud alles selguvad,» märkis Rein Haak. Seni on kulupoolele kantud Supilinna kraavidest vee pumpamine ja ajutiste liiklusmärkide panek.
Suurimad probleemid tekitas suurvesi Emajõe tänavas ja botaanikaaia juures, kus kõnniteed on vee all ja välja paistavad vaid prügikastid. Jõe taandudes selgub, kui palju pinnast on ära uhutud ja kui palju tuleb haljastust taastada. Kena kopikas kulub ka kesklinnas kõnniteedele kantud liivatonnide koristamiseks.
Paari nädala pärast peaks Rein Haagi hinnangul kõige hullem aeg möödas olema ja loodetavasti võivad mootorpaatide omanikud siis igal pool ilusat kõrget vett nautida.