/nginx/o/2017/09/11/7091937t1h2564.jpg)
Suure tõenäosusega ei ütle Stenströmsi nimi tartlasele palju, seevastu Elvas ei vaja see nimi pikemat tutvustamist. Rootsi ettevõtte õmblusvabrik on linna üks suuremaid tööandjaid ning on tegutsenud männilinnas juba pea veerand sajandit.
Elvas õmmeldud triiksärke müüakse üle maailma
12. september 2017, 09:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alustasime Elvas 23. augustil 1993,» täpsustas õmblusvabriku tootmisjuht Järvi Paalo, kellel tänavu täitus firmas neljateistkümnes tööaasta. Sellest neli viimast on ta olnud vabriku tootmisjuht ehk inimene, kelle vastutada on õmblusvabriku sujuv töö.
Stenströmsi valikus on peamiselt meeste triiksärgid, naiste pluusid ja kudumid. Lisaks mitmesugused aksessuaarid, nagu näiteks rinnarätikud, sallid ja lipsud. Lühidalt öeldes kõik, mis jääb ülespoole vööd. Elva vabrikus õmmeldakse siiski vaid meeste triiksärke ning see on ka ainuke firma enda vabrik. Kõiki teisi tooteid tellitakse allhangetena erinevatest riikidest.
Paalo sõnul on Elva vabriku tootmisvõimsus aastatega järjest suurenenud ning praegu õmmeldakse umbes 550 särki päevas. «Mõnikord vähem, mõnikord rohkem,» ütles ta. Pakendatud särgid saadetakse esmalt kõik laevaga Rootsi ning alles seejärel üle maailma laiali.
«Turg on lai ja nõudlust on,» kinnitas Paalo. Samas tähendab nõudlus seda, et tööd on palju. Kas tööjõudu ikka jätkub?
Paalo sõnul neil otseselt töötajate puudust ei ole, aga samas pole ukse taga ka järjekorda. Kõige keerulisem on leida õmblejaid, sest see amet pole kerge ning nõuab eri väljaõpet.
Koolitavad ise
«Seda, et mõni koolilõpetaja tuleb meile ukse taha ja ütleb, et ma olen nüüd valmis õmbleja ning sooviks tööd, ma ei mäletagi. Tartu kutsehariduskeskuses õmblejaid küll koolitatakse, aga nad kaovad kusagile ära,» kurtis Paalo.
Viimastel aastatel ongi Elva vabrik kõik vajaminevad liinitöölised endale ise koolitanud. «Nüüd oleme tõesti seda teed läinud. Kui inimene tahab ja on selleks valmis, siis anname talle võimaluse. Ta ei tohi masinat karta. Enamikul juhtudel koostöö toimib ning me leiame endale tubli töötaja,» kirjeldas tootmisjuht.
Elva vabriku töötajaskonna keskmine vanus on neljakümne ringis ning uusi inimesi vajatakse enamasti siis, kui mõni vanem töötaja siirdub pensionile või muudab elukohta. Lisaks õmblejatele on tootmise poolel ametis veel juurdelõikajad ja pakkijad.
Paalo sõnul on kõige rohkem hinnatud need töötajad, kes oskavad teha mitut erinevat töölõiku. «Kui olukord nõuab, siis nad suudavad asendada peaaegu kõiki,» ütles Paalo. Ta selgitas, et ka õmbleja peab vahepeal tegelema pressimisega, tegema nööpauke või õmblema ette nööpe.
Vabrik töötab ühes vahetuses. Tööpäev algab 7–7.30 ning lõpeb 15.30–16. Enamik töötajaid on pärit Elvast või selle ümbrusest. Mõni sõidab tööle ka Tartust või Otepäält. Kuna vabriku töötajad on enamasti tükitöölised, sõltub töölise palk tema enda kiirusest ja töö kvaliteedist. «Igal operatsioonil on oma hind, aga võimalused on kõigil võrdsed,» sõnas Paalo.
Elvas valminud särke saab osta kahekümnest riigist. Sealhulgas kõik Skandinaavia maad ning enamik Euroopa riike. Samuti Lõuna-Aafrika Vabariik, Ameerika, Kanada ja India. Triiksärkide valikus on kolm mudelit: classic, fitted body, slimline ja superslim. Lisaks pakutakse eraldi õhtusärke ja mõõdusärke.
Kolm aastat tagasi avas Stenströms firmakaupluse ka Tartus Küüni tänaval. Tänavu kevadel kolis pood aga Lõunakeskusesse. Kaupluse juhataja Evelin Andrejeva sõnul oli kolimiseks paar lihtsat põhjust.
«Esiteks sai läbi meie rendileping, teiseks on suures keskuses pood rohkem nähtaval. Ma arvan, et see oli õige otsus,» ütles ta.
Outlet-pood
Kuna Lõunakeskuse kauplus on outlet-pood, siis on ka särkide hinnad seal veidi odavamad ning jäävad vahemikku 69–109 eurot. Seevastu tavapoes maksab puuvillasest riidest õmmeldud särk 130–160 eurot.
Andrejeva nõustus, et küsitud summa on üsna krõbe, kuid see-eest pakutakse ostjale ka kvaliteetset kaupa. «Kuna materjal on niivõrd hea ja kvaliteetne, siis on ka hinnaklass kõrge ja nii palju, kui ma olen tagasisidet saanud, on see hind seda särki väärt,» rääkis Andrejeva, kelle väitel ei lähe klassikaline triiksärk mitte kunagi moest.
Stenströmsi särkide põhiline ostja on Andrejeva väitel keskastme juht ehk soliidne ärimees. «Samas ka noored. Meil on küll hästi klassikaline triiksärk, aga kaks korda aastas ehk sügis- ja kevadhooajal tuleme välja julgemate mustrite ja kangastega, et pakkuda igaühele midagi,» kirjeldas ta.
Müük interneti kaudu
Kindlaid särgimüügi trende on Andrejeva sõnul siiski keeruline välja tuua, sest ostetakse nii klassikalist ühevärvilist kui ka kontrastkangast särke. «Nooremad tahavad prinditud mustritega ja neil on julgemad valikud. Vanemad on ikka väga klassikalise poolt, näiteks helesinine, kerge triibuga, kindlasti mitte ruuduline,» tõi kaupluse juhataja näite.
Triiksärkide müük kasvab enamasti suvel, kui on palju pulmi. Samuti jõulude ajal. Jõulude eel tuleb Paalo sõnul õmmelda ka üsna palju mõõdusärke. «Kui kliendile ei sobib päris standardne särk, siis saab teha mõõtudes muudatusi,» lausus ta.
Järgmistel aastatel soovibki Stenströms rohkem rõhku panna oma veebipoe arendamisse, sest internetist ostmine muutub järjest populaarsemaks. Paalo kinnitusel pole välistatud ka Elva tehase tootmismahtude kasvatamine. «Vabrikusse töötajaid mahub, oleks ainult tublisid inimesi rohkem võtta,» nentis Paalo.
