Emad käivad koos, et tissiandmisel tuge saada

Anni Pilvar on sünni ja imetamise Eesti tugiühingu liige, kes hea meelega jagab kogemusi teistele emadele ajast, mil ta oma poeg Riho ja tütar Kertu olid alles väiksed. Lisaks on ta läbinud UNICEFi imetamisnõustaja baaskoolituse ning tema emakogemusele on lisandunud tugeva professionaali teadmised ja oskused. Foto: Sille Annuk

• Kliinikumis kogunevad kaks korda kuus vestlusringi emad, kel kodus rinnalaps.

Kahe lapse ema Anni Pilvar astus laupäeval täiesti tavalise naisena juhtima Tartu ülikooli kliinikumis vestlusringi «Imetamine ja müüdid».

Kohale tuli kolm ema, kel on kodus mitte paarikuused beebid, vaid juba poolteiseaastased rinnalapsed, kahel emal mudilanegi kaasas.

«Ma usun, et kohtumine läks asja ette,» jagas Anni Pilvar oma muljeid. «Emad said privaatses õhkkonnas nii mõnegi asja südamelt ära rääkida: kui kaua lapsele rinda anda, kuidas teda sellest võõrutada, kuidas talitada siis, kui uus beebi on tulekul … Saime koos naerda ja koos ohata. Ning loodetavasti noppis igaüks uusi teadmisi.»

TÜK naistekliiniku ülem-ämmaemand Pille Teesalu märkis, et sellist koostöövormi, kus lisaks kliiniku ämmaemandatele saavad emasid nõustada ja vestlusringe juhtida teised naised oma isikliku elu kogemuse najal, pole neil varem olnud.

«Samas on koostöö niisuguste tugirühmadega ka rahvusvaheliselt väga tunnustatud ning perede heaoluks tõesti vajalik,» märkis ta.

Kõik nipid ise läbi proovinud

Anni Pilvar on sünni ja imetamise Eesti tugiühingu liige, kes on oma lastega nende beebieas päris palju vaeva näinud. 

Esimest last ta üksnes rinnapiimale jätta ei julgenudki, sest ei teadnud, kuidas otsustada, kas piima on piisavalt või mitte ning andis igaks juhuks kunstpiimasegu kogu aeg kõrvale.

Teise lapsega proovis ta taas ise läbi kõik toimivad ja mittetoimivad nipid ning lõpuks toitis last rinnaga kolm aastat.

Anni Pilvar on sünni ja imetamise Eesti tugiühingu liige, kes on oma lastega nende beebieas päris palju vaeva näinud.

«Siis läksingi õppima imetamisnõustajaks, et teised naised ei peaks vaeva nägema nii palju kui mina,» rääkis ta. «Kui ma saan kasvõi ühe ema elu lihtsamaks teha, on juba väga hästi.»

Anni Pilvari sõnul kuulub sünni ja imetamise Eesti tugirühma umbes poolsada liiget, kelle seas on juriste, koduperenaisi, õpetajaid, kunstnikke, tantsijaid, üliõpilasi. Anni Pilvar ise on õppinud Tartu ülikoolis bioloogiat. 

Nüüd koolitab ta end Tartu tervishoiukõrgkoolis ämmaemandaks ja töötab kliinikumi intensiivraviosakonnas abiõena. 

Paar-kolm korda nädalas teeb ta emadele koduvisiite, et aidata neid, kes on imetades ebakindlad või kel on probleeme, sest ka tõsisemaid seisundeid on imetamisnõustaja koolitatud ära tundma.

Et Anni on Tartus mitu aastat tegutsenud, on tal tuttavaid naisi, kes kutsuvad teda appi juba oma järgmise lapse juurde ning nende seas on ka tandemimetajaid ehk emasid, kel on rinna otsas nii vanem kui ka noorem laps.

Naistekliiniku ülemämmaemand Pille Teesalu lisas omakorda, et naistekliiniku perekooliski on igas kuus loengud ja vestlusringid ning kui vaja,  jagab ämmaemand imetamisnõu ja teeb koduvisiite.

Kannatlikkusega suudab palju

Küsimuse peale, mille tõttu võib imetamisnõustaja olla ämmaemandast edukam, vastas Teesalu, et ämmaemand näeb hästi palju meditsiinilist tausta, ja kui imetada on raske näiteks valu tõttu, siis ämmaemand mõistab, et probleem võib olemas olla.

Imetamisnõustaja aga eeldab, et imetamine on nii normaalne tegevus, et see lihtsalt peab välja tulema. Temal võib kannatust olla rohkem kui tervishoiutöötajal.

Anni Pilvari sõnul hakkavad imetamise tugirühmad kokku saama kliinikumi E-hoone patsiendiinfo toas kaks korda kuus laupäeviti ning järgmine kord on 23. septembril kell 11.15. Siis on teema rinnapiima kogust suurendavad ja vähendavad tegurid.

Rohkem infot leiab sünni ja imetamise Eesti tugiühingu koduleheküljelt.