Ühe satelliitsaatjaga varustatud kurepoja eluküünal kustus juba enne elu esimest sügisrännet

Sookurg. Foto: Marianne Loorents

Eesti maaülikooli teadlased varustasid tänavu suvel kaheksa sookurepoega satelliitsaatjatega, et jälgida nende pesitsus- ja rändeökoloogiat ning kaardistada kurgede rändeteid. Ühel sellisel väikesel kurel jääb aga paraku lõunamaale lendamata.

Maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito rääkis, et kahele kurepojale pandi saatjad külge Noarootsi lähedal Paslepas, kuid neist üks on praeguseks kahjuks oma otsa leidnud – tõenäoliselt pani merikotkas ta nahka. «Saatja leidsime üles, nii et järgmisel aastal paneme selle külge uuele linnule,» ütles Leito.

Nii saavad teadlased praegu jälgida kümne sookure rändeteekondi, lisaks seitsmele tänavu satelliitsaatjaga varustatud kurele on elu ja tervise juures veel kolm, kes said saatjad külge eelmisel aastal. Neist üks, Ahja 5, muuseas ei naasnudki kevadel Eestisse, vaid jäi pidama hoopis Krimmi poolsaarele, kus Leito sõnul suvitab siiamaani.

Sookurgede sügisränne pole veel alanud, kuid septembri teises pooles peaks suur äralend lahti minema. Praegu käib aktiivne rändekogumite moodustamine ning ka satelliitsaatjatega kured on nendega liitunud või liitumas.

Kui üldiselt liitutakse kodumaiste kogumitega, siis Valgjärve kandis saatja külge saanud Hauka 2 on lennanud juba natuke lõuna poole ehk Põhja-Lätti ja liitunud ühe sealse rändekogumiga. «Sinna on mindud varemgi ja sealt algab siis hiljem pärisränne, see on selline pesitusjärgne ja rändeeelne hüpe,» täpsustas Aivar Leito.

Sookurgede rändekogumid võivad koosneda sajakonnast kuni paarituhandest linnust. Kõige suuremates kogumites võib olla ka kuni 5000 sookurge, kuid sellistes pole üksnes Eesti kured, vaid ka need, kes on tulnud Soomest ning siin peatuvad.

Aivar Leito avaldas lootust, et tänavu satelliitsaatjad saanud kured ei asu teele mitte ühes suunas, vaid ette võetakse erinevad teekonnad. Seniste andmete põhjal liiguvad Lääne-Eestis ja saartel saatjad külge saanud sookured edela suunas, üle Saksamaa ja Prantsusmaa Hispaaniasse.

Riigi ida- ja lõunaosas saatjatega varustatud lindudest osa liigub otse üle Ungari lõuna suunas Põhja-Aafrikasse, osa teeb aga silmusrände ümber Ungari ning üle Türgi lennates leiab endale lõpuks talvise pesitsuspaiga Etioopias, nagu mullu Ahja 5.

Kui suur ränne algab, saab saatjatega varustatud kurgede teekonda jälgida veebilehelt http://birdmap.5dvision.ee/EN/