Kas tõesti sipelgate süü? Ilmatsalu rahvas keedab ikka veel kraanivett

Ilmatsalu elanikud ei või ikka veel juua otse kraanist tulnud vett. Foto: Eero Vabamägi

Ilmatsalus umbes kuu aega tagasi kraaniveest avastatud bakterid pole siiani kõik veel lõplikult kadunud, küll aga jääb neid vähemaks. Samas on endiselt selgusetu, mis veesaaste põhjustas, kuid AS Emajõe veevärk kahtlustab, et mängus on sipelgate väledad jalad.

28. augustil võetud veeproovides terviseameti analüüside andmeil enterokokki ja kolibakterit enam ei olnud, kuid coli-laadsed bakterid püsivad endiselt visalt vees.

ASi Emajõe veevärk juhatuse liige Andres Aruheina sõnul on taas võetud uued proovid, ent nende vastuseid veel pole. Kuni vee puhtuses ei saa kindel olla, varustab veevärk Ilmatsalu lasteaeda ja kooli pudeliveega.

Ainsaks loogiliseks seletuseks, kuidas bakterid vette võisid sattuda, peab Aruhein võimalust, et sipelgad pääsesid veemahuti kaane vahelt sisse ning vedasid sinna oma jalgadega pinnast. «Kuna joogivee puhasti kasutab oma pesuks puhastatud vett, võis puhastisse sattuda sama vesi, mis oli mahutis,» rääkis Aruhein.

Ent kuidas on sipelgatel üldse võimalik veemahutisse pääseda? «Betoonmahutil on plastist luugid. Tundub, et sipelgad olid saanud betooni ja plasti vahele toimetama,» selgitas Aruhein. «Nüüd on uus küsimus, kas kunagi, kui mahutit rekonstrueeriti, oli ehitaja poolt kõik tehtud korrektselt.»

Ometi ei heida Aruhein ennatlikult ehitaja suunas süüdistusi, kuni lõplik selgus pole majas. Tema sõnul on praeguseks veepuhasti ära desinfitseeritud ja ka mahuti puhastatud. Nüüd kontrollitakse, kas nii mahutist kui puhastist väljub puhas vesi.

Aruhein tõdes, et veevärgi jaoks on juhtunu õppetund, kuidas sellistel puhkudel inimesi olukorrast teavitada. Nimelt ei teadnud Ilmatsalu ühe korteriühistu elanikud mitu nädalat, et nad peaksid oma joogivett keetma, kuna veevärk saatis sellekohase info ühistu endise esimehe meiliaadressile. Nüüd on Aruheina sõnul inimestele saadetud ka kirjad paberkandjail.

Samas rahustas ta elanikke, et veest leitud bakterid endast suurt ohtu ei kujuta. «Kui võtate sahtlist kahvli, siis sellel on tõenäoliselt rohkem kolibaktereid kui Ilmatsalu kraanivees,» tõi ta näite.

Aruhein lisas, et kuni veevärk pole elanikke vastupidises teavitanud, tuleb inimestel jätkata joogiks kasutatava vee läbi keetmist. Seni ei võta ettevõte neilt vee eest ka tasu.