Näituse raudteeülekäik seab ohtu jalakäijate elu

Foto: Erakogu

Esmaspäeval ilmus Tartu Postimehes artikkel, kuidas Näituse tänava uue foori punane tuli jätab autod otse raudteele ootama, ning teisipäeval teade, et Näituse-Vaksali ristmiku foorid programmeeritakse ümber. Kuid kummaski loos pole juttu, milliste raskustega peavad jalakäijad ja jalgratturid iga päev seal liiklussõlmes kokku puutuma.

Näituse tänav on Tartu üks tihedama liiklusega tänavaid, kus liiklusloenduse alusel liikleb ööpäevas üle 10 000 sõiduki. Sel põhjusel on ka Näituse-Vaksali ristmik tipptunnil väga koormatud ning autojuhtide peamine tähelepanu on raudtee ületamisel või siis ristmikul paremale-vasakule keeramisel. Veeriku poolt tulijale on häirivaks lisateguriks otse ristmiku kõrval olev elumaja ja aed, mille tõttu on nähtavus väga halb.

Tartu Postimees kirjutas Näituse ülesõidu uutest fooridest 4. septembri lehes. Foto: TPM

Paljude Tähtvere laste piirkonnakool on Veeriku kool, mis asub teisel pool raudteed, ning niisamuti asuvad teisel pool raudteed kolm lasteaeda: Maarjamõisa, Kannike ja Meelespea. 

See foor oli jalakäijatele kaua oodatud abiline, mis küll pea aasta tagasi valmis sai, kuid mida siiani tööle polnud pandud. 

Nüüd sai see paariks päevaks tööle, kuid autojuhtide pahameele peale pandi jälle kinni.

Kas seal ka tõesti tõsine oht oli, ei analüüsinud põhjalikult keegi. Vaksali tänava suuna roheline fooritsükkel oli väga lühike ja poole minuti ootamise järel pääsesid kõik raudteel peatunud autod sealt minema. Et rongi lähenedes lastakse tõkkepuu alla juba paar minutit varem, jääb autodele nii üle minuti vaba aega.

Loomulikult on hea, kui foori töö veelgi turvalisemaks muudetakse, kuid praeguse otsuse tulemusena on nüüd ülekäigurajad jälle fooriga reguleerimata.

Kuid tahaksin tõstatada ühe veelgi tõsisema probleemi selles liiklussõlmes. Eelmisel sügisel valmis korralik kergliiklustee, mis ühendab Ilmatsalu piirkonna kesklinnaga. Kuid kõigile šokina lõppes see tee-ehitus raudteega.

Nii nagu tipptunnil on seal palju autosid, on seal ka palju jalakäijaid.

Sinna normaalse ja ohutu kergliiklustee rajamine ei seisa aga Tartu linna ega rahapuuduse, vaid Eesti Raudtee hoolimatuse taga. Pole ühtki nähtavat takistust, mis ei luba jalakäijate ala seal paar meetrit laiemaks teha ning tee ja rööbaste ühenduskohtades olevaid auke ära parandada.

Tahtmatuse õigustusena on välja toodud raudtee regulatsioonid, mis oleks nagu ülevalpool inimeste elu hinnast. Õigustustes viidatud süsteemid ja pöörangud jäävad kaugemale kui see paar meetrit, mis oleks vaja kergliiklustee laiendamiseks.

Ühelt poolt räägime, et meie oleme ja meie lapsed on ülekaalulised ning peaksime enam liikuma. Kuidas, kui me ei loo selleks võimalusi ega taristut? Palun ületage ise seda raudteeülekäiku kahe jalgratastel väikese lapsega nii, et teile tuleb vastu lapsevanem lapsevankriga ning ühe natuke suurema lapsega. Ning tihti juhtub, et üks väikese jalgrattaga lastest kukub, sest ratas jääb rööbastevahelistesse aukudesse kinni. 

Kõik see leiab aset ainult poolteist meetrit laial ja sõiduteest vaid joonega eraldatud teeribal. Selge, et keegi jalakäijatest peab astuma sõiduteele. On küll kiirusepiirang 30 kilomeetrit tunnis, kuid kõik juhid sellest kinni ei pea. Eriti kiirustatakse, kui fooris roheline tuli vilkuma hakkab.

Autode korraks punase tulega raudteel viibimise probleemile otsib linn koostöös Eesti Raudteega kiiret lahendust fooride ümberseadistamisega, kuid kindlat lahendust jalakäijate, jalgratturite ja sealhulgas laste elementaarse turvalisuse tagamiseks ei paista veel kuskilt.