Maaülikooli valitsev rektor läheb uutele valimistele vastu üksinda

Septembri lõpus selgub, kas veterinaariateadlane Mait Klaassen (62) saab taas maaülikooli rektoriks. Foto: Margus Ansu

Ehkki väärikate teadlaste nimesid, kes võiksid rektoriametisse sobida, on enne valimisi maaülikoolis aruteludes kõlanud mitu, jäi lõpuks sõelale üksnes Mait Klaasseni nimi.

Maaülikooli rektori valimiskomisjon ootas ettepanekuid rektorikandidaatide kohta täna kella 16ni ja avas siis ainsa kinnises ümbrikus esitatud ettepaneku. Ümbrikus oli Mait Klaasseni nimi, kinnitas rektorivalimise komisjoni esimees professor Tiiu Kull. Klaasseni kandidatuuri seadis üles tehnikainstituut.

Neljandat korda

Kuna Eesti maaülikooli põhikiri ei määra kindlaks, mitu järjestikkust ametiaega tohib üks rektor valitseda, on Klaassenil võimalus saada ülikooli juhiks kolmandat ametiaega järjest. Kokku siis juba neljandat korda, sest sama kõrgkooli rektor oli Klaassen ka aastatel 1993–1997. Toona kandis teadusasutus küll Eesti põllumajandusülikooli nime.

Seejärel siirdus ta Mart Siimanni valitsuse haridusministriks. Pärast seda töötas ta Võrumaa kutsehariduskeskuse juhina ning Võru maavanemana 2004. aastani, mil ta pääses asendusliikmena riigikokku. Aastal 2007 otsustas ta kandideerida maaülikooli rektoriks ning valimiskogu toetas kolme kandidaadi seast just teda. Aastal 2012 valiti ta rektoriks ka teiseks ametiajaks.

Kevadel hakkasid puhuma uued tuuled, kui Reformierakonda kuuluv Klaassen võttis pärast mõtlemisaega vastu parteikaaslaste kutse osaleda sügisel kohalikel valimistel. Veel juulikuus teadis avalikkus, et Klaassen on erakonna meerikandidaat Võrus. Ühel hetkel otsustas aga erakonna Võru piirkonna juhatus esitada tema asemel uueks linnapeakandidaadiks hoopis Anti Haugase, mispeale Klaassen loobus poliitikasse naasmast.

Tartu Postimehel ei õnnestunud kolmapäeval taas rektoriks pürgivat Klaassenit telefonitsi tabada. Augustis kinnitas ta toimetusele, et kui varem pidas ta optimaalseks ametiajaks rektorikohal kümmet aastat, et kõik plaanitu ellu viia, siis nüüd näeb ta, et olukord on muutunud. Ta lausus toona, et kogu kõrgharidus on dekaadiga tohutult muutunud ning tööl ja probleemidel, millega tuleb tegeleda, ei paista lõppu. Eelkõige on tema sõnul probleemid seotud noorte vähesuse, õppijate eelistuste ning töökohtade ja erialade muutumisega.

Konkurendid loobusid

Nagu rektori valimisaastal tavaks, on tänavu kõneldud ülikoolis valimistest tavapärasest rohkem. Räägitud on mitmest võimalikust kandidaadist, kellest Tartu Postimehe andmetel on sagedamini nimetatud veterinaariaprofessori Ülle Jaakma ning agraarökonoomika professori Rando Värniku nime.

Täna pärastlõunal, mil kandidaatide esitamise tähtajani oli jäänud kaks tundi, kinnitas Jaakma ajalehele, et ta ei kandideeri rektoriks. «Ettepanekuid kandideerida on tehtud korduvalt, kuid minu otsus on see, et ma kandideeri,» sõnas ta. Jaakma on praegu ülikooli teadusprorektor, kuuludes seega valitseva rektori meeskonda.

Ka Rando Värnik kinnitas, et ka tema nime sel korral kandideerijate hulgas ei ole. «Mul oli üllatavalt palju toetajaid ja mingil ajal kaalusin ma kandideerimist tõsiselt, kuid ühel hetkel sain aru, et veel ei ole õige aeg.» Värniku hinnangul võisid mõned potentsiaalsed kandidaadid loobuda pärast seda, kui Klaassen otsustas kohalikel valimistel mitte kandideerida.

Rektori valib Eesti maaülikooli valimiskogu 29. septembril, uus ametiaeg algab 1. jaanuaril 2018 ja vältab viis aastat.