Tartu vajab süstlavahetuspunkti

Tartu ülikooli psühhiaatriakliinikus käivale viiele narkomaanile on ette nähtud kindel kogus metadooni, mida nad iga päev võtma peavad.

FOTO: Kristjan Teedema

Sellel aastal on narkootikumide tarvitamise tõttu Eestis surnud juba üle 70 inimese. Võrdluseks: liiklusõnnetustes on sel aastal hukkunud 30 inimest, uppumissurmasid oli eelmise nädala alguseks 37.

Tartumaal sel aastal veel keegi üledoosi tõttu surnud ei ole, kogu Lõuna-Eesti peale on surmajuhtumeid olnud kaks: üks fentanüülist põhjustatud surm Valgas ning GHBst ehk korgijoogist jäetud elu Puurmani vallas. See aga ei tähenda, et probleemi üldse poleks. 

Sihtasutuse Tartu Kiirabi juhatuse liikme Aire Voogla sõnul kutsutakse Tartumaal üledoosi saanutele kiirabi keskeltläbi kümme korda kuus, seega umbes 120 korda aastas. Seni on kiirabi jõudnud õigel ajal.

Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juhi Meelis Saarepuu sõnul on võrreldes Põhja- ja Ida-Eestiga narkoprobleem Lõuna-Eestis siiski palju väiksem. Tema sõnul on peamine erinevus selles, et Lõuna-Eestis ei ole suurt nõudlust raskete narkootikumide, fentanüüli ja heroiini, järele. «Fentanüülinõudlus on siinkandis väga väike või isegi olematu. Seda tarvitatakse väga kinnistes ja kitsastes ringkondades, tuuakse Ida-Virumaalt või Tallinnast vaid oma tarbeks ja tavaliselt väga väikestes kogustes,» ütles Saarepuu.

Tervise arengu instituudi (TAI) nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova sõnul ei tasu väikesest kasutusstatistikast ning tõigast, et narkomaania on Lõuna-Eestis palju väiksem probleem kui Põhja- ja Ida-Eestis, teha järeldust, nagu poleks Tartus tarvis sellega tegeleda.

Kahjude vähendamise keskus

Aljona Kurbatova

FOTO: Mihkel Maripuu

Kurbatova ütles, et Eestis, kus narkootikumide probleem on niivõrd levinud, peaks kahjude vähendamise keskus, sealhulgas ka süstlavahetuspunkt, olema igas suuremas linnas. «Küsimus on riigi võimalustes. Kuna Tallinn ja Ida-Virumaa on põlenud lahtise leegina, siis on varem keskendutud nendele piirkondadele,» sõnas ta. 

Kurbatova lisas, et järjest enam plaanib riik tähelepanu pöörata nüüd ka ülejäänud piirkondadele. «Tartu ja ka Pärnu on need linnad, kuhu me tahame lähiaastatel jõuda,» sõnas ta.

Süstlavahetuspunkti rajamine aitaks Kurbatova sõnul kaasa narkomaanidest parema ülevaate saamisele. 

«Kui inimesel pole kuhugi oma murega pöörduda, siis ta ei olegi nähtav. Mingil hetkel võib ta jääda küll kiirabi või politsei huviorbiiti, aga laias laastus jääb ta varjatuks,» ütles ta. «Kohe, kui keskus avatakse, hakkame nägema selliseid inimesi ja kuulma selliseid lugusid, mida me seni ei näinud ja polnud ka kuulnud,» ennustas Kurbatova.

Kuigi süstlavahetuspunkti Tartus veel ei ole, ei tähenda see, et narkomaanidega üldse ei tegeldaks. Psühhiaatrilist abi ning nõustamist pakuvad Tartus mitu kohta. 

Üks selliseid on Tartu ülikooli psühhiaatria­­kliinik, seal paikneb ka Lõuna-Eesti ainuke koht, kus pakutakse opioididest (morfiinilaadsed uimastid – toim) sõltuvuses olevatele inimestele metadooni asendusravi. Asendusravi põhimõte on see, et riik pakub narkomaanile vajaliku narkootikumi koguse metadoonina, hoidmaks niiviisi ära võimaluse, et sõltlane narkootikumi hangib kriminaalsel teel.

Teelia Rolko

FOTO: Sille Annuk

Tartu ülikooli psühhiaatriakliiniku ambulatoorse osakonna psühhiaatri Teelia Rolko sõnul hoiab asendusravi sõltlaste sümptomid niiviisi tasakaalus, et ei teki võõrutusefekti ning narkomaan saab enam-vähem normaalset elu elada. TAIga on leping sõlmitud kuni seitsme patsiendi raviks.

Psühhiaatriakliiniku vaimse tervise õe ning metadooni asendusravi kontaktisiku Katri Šinkarevi sõnul on 2012. aastast, mil programmi alustati, asendusravil käinud umbes paarkümmend fentanüülisõltlast. Peamiselt on need olnud kolmekümnendates eluaastates meesterahvad, nii töötavaid kui ka töötuid, nii peredega kui ka ilma. Paraku on tema sõnul katkestajate osakaal sõltuvusravis väga suur.  Nendest, kes 2012. aastal alustasid, on järele jäänud vaid kaks. Teised kõik on alla andnud.  

Vajalik koostöö Tartu linnaga

Nii Teelia Rolko kui ka Katri Šinkarev nõustuvad Aljona Kurbatovaga, et süstlavahetuspunkti oleks Tartusse vaja. «Praegu süstlavahetuspunkti Tartus ei ole ja see on tegelikult viga,» ütles Rolko.

Ta lisas, et see aitaks ära hoida nakatumise igasugustesse vere teel edasi kanduvatesse haigustesse, nagu näiteks HIVsse või hepatiitidesse. «Minu arust ikka on neid vedelevaid süstlaid koolide ümbruses vähem käidavates kohtades. See on päris suur oht,» lisas Šinkarev.

Tervise arengu instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova sõnul on nad valmis töötama kahjude vähendamise keskuse, sealhulgas ka süstlavahetuse rajamise nimel. Edasi sõltub tema sõnul palju kohalikust omavalitsusest ehk Tartu linnast. 

«Omavalitsuse roll on esiteks probleemi tunnistada ning seejärel olla riigile partneriks, et leida piirkonnale sobiv lahendus, näiteks keskusele sobiv asukoht,» sõnas ta.

Kurbatova sõnul on uue teenuse loomisel väga tähtis just see, et teenus oleks seal, kus on seda inimestel enim vaja, ning selles saab linn palju kaasa aidata.

Tartus sotsiaalabi ja tervishoiu eest vastutava Artjom Suvorovi käest paraku Tartu Postimehel kommentaari küsida ei õnnestunud.

Kanepi suitsetamine on Tartu noorte seas kasvutrendis, levivad ka amfetamiin ja GHB

Pole täpselt teada, kui palju on Tartus ja Tartumaal süstivaid narkomaane ning kui palju erisuguseid aineid tarvitatakse. 

Tervise arengu instituudi (TAI) nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova sõnul on üleriigilistes uuringutes keskendutud eeskätt Ida-Virumaale ja Harjumaale, Tartumaa kohta täpsem ülevaade puudub. 

Amfetamiini sisaldavad pulbrid. Amfetamiinipulbri värvus on tingitud selle valmistamise käigus sinna jäävatest sünteesi kõrvalproduktidest.

FOTO: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Seetõttu tugineb TAI Tartumaa puhul eeskätt politsei andmetele. Nende kohaselt tarvitatakse siin eelkõige kanepit ja kesknärvisüsteemi stimuleerivaid aineid, nagu amfetamiin või GHB ehk korgijook. 

Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Meelis Saarepuu näeb suure probleemina kanepit, mille tarvitajate hulk alaealiste seas on eriti viimastel aastatel olnud kasvutrendis. Saarepuu sõnul on selle tõusu taga mitmeid faktoreid. 

Meelis Saarepuu

FOTO: Margus Ansu

«Üks olulisi põhjusi on kindlasti see, et viimase aja meediakäsitlus jätab kanepist mulje kui looduslikust ja ohutust ainest, eks siis noored loevad seda ja teevad oma järeldused,» seletas ta. Saarepuu lisas, et kuigi kanepist tahetakse jätta turvalise narkootikumi muljet, ei ole see tegelikult kindlasti nii. «Kui alaealine tarvitab kanepit, on see oht tema elule ja tervisele, aga ka probleem riskikäitumise osas, sest on võimalik tõmmata paralleele kanepi tarbimise ja noorte kuritegevusega,» lausus ta.

Meelis Saarepuu ütles, et narkomaania tõttu on politsei fookuses eelkõige alaealised kui kõige haavatum ühiskonnakiht. «Meie prioriteet on tuvastada need isikud, kes müüvad ainet alaealistele,» sõnas Saarepuu. Ta lisas, et ühtlasi pööratakse suurt tähelepanu ka sissetoojatele ehk suurematele rühmadele, kes ainet turustavad.

Tartu ülikooli psühhiaatriakliiniku ambulatoorse osakonna psühhiaatri Teelia Rolko sõnul kanepisõltlased nende poole väga tihti ei pöördu. Pigem on praegu tema sõnul probleem amfetamiinis. «Amfetamiinisõltlasi tuleb siia ikkagi päris palju. Need noored inimesed juba süstivad. Tihti kombineeritakse alkoholi ja amfetamiini,» sõnas ta.

Spetsiifilist ravimit Rolko sõnul amfetamiinisõltlastele ette nähtud ei ole, neid ravitakse rahustite ja antidepressantidega. Rolko ütles, et kui inimene amfetamiini tarbimise lõpetab, on tal tavaliselt kaks-kolm nädalat väga kehv olla. «Paranev sõltlane ei taha kedagi näha, kõik ajavad teda närvi. Tööle ta ei jõua ning magada ei saa. Siis me püüamegi selle olukorra tablettidega maha rahustada,» kirjeldas ta ning lisas, et vähemalt pooltel sõltuvushäiretega inimestel kaasub tavaliselt mingi psüühikahäire. 

Levinumad uimastid Tartumaal

GHB ehk korgijook:

Tänaval müüakse GHBd enamasti läbipaistva vedelikuna, mida segatakse parema maitse saamiseks mahla või karastusjookidega. Väikeste annuste korral sarnaneb selle mõju alkoholi omaga: tarvitaja muutub lõbusaks ja jutukaks, suureneb seksuaalne erutuvus (eriti meestel) ja puudutustundlikkus. Pärast mõju lahtumist jääb kasutaja sageli paariks tunniks magama ning kui ärkab, võib tal olla suuri raskusi selle meenutamisega, mis juhtus enne GHB võtmist ja selle mõju ajal. Seetõttu on GHBd kasutatud teinekord ka inimeste uimastamiseks enne vägistamist. Et GHB mõju on inimeseti erinev, seondub selle tarvitamisega tõsine üleannustamisoht. 

Amfetamiin

Amfetamiini võetakse suu kaudu sisse, tõmmatakse ninna, suitsetatakse või süstitakse. Mõju algab umbes 20 minuti pärast ja kestab mitu tundi. Kasutamiskorrast toibumine võib võtta päevi, sel ajal on inimene kurnatud, närviline ja tige. Amfetamiini ja selle stimulantide (metamfetamiin ja ecstasy) tarvitajal tekib eufooria ja erutatus, suureneb jutukus, ta on püsimatu, rahutu, väsimus taandub. Söögiisu väheneb, võimalik on agressiivne käitumine enda või teiste suhtes. Teadvus võib ähmastuda, tekkida võivad ka paanikahood ja paranoia. Kui toime lõpeb, on inimene masenduses ja väga väsinud, kuid ei suuda uinuda.

Allikas: www.narko.ee

HIVga nakatunuid on sel poolaastal rohkem kui mullu kokku

Selle aasta esimesel seitsmel kuul tuvastati HIV-nakkus Tartumaal üheksal ning Jõgevamaal ühel inimesel. Seega on ületatud nakatunute arv terve eelmise aasta jooksul, mil viirus registreeriti Tartumaal kuuel inimesel ning Jõgevamaal ühel inimesel. HIV-tõvesse (aids) nakatunuid sel aastal Tartu- ja Jõgevamaal tuvastatud ei ole.

HIV-nakkuse kandjate registreerimise kasv Tartu- ja Jõgevamaal on osa üldisest trendist: esimese seitsme kuuga tuvastati Eestis 163 uut nakatunut, mida on rohkem kui eelmisel aastal sama aja jooksul. Terve 2016. aasta peale oli uusi nakatunuid 229. 

Terviseameti nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja Aljona Kurbatova ütles, et kui sama suundumus jätkub, siis on nakatumisi sama palju kui üle-eelmisel aastal. 

Eelmine aasta oli tema sõnul aga olnud positiivne, sest HIVsse nakatumine oli kümne aasta väikseim.

«Ühelt poolt võib nakatumiste kasv olla tingitud sellest, et meil on rohkem võimalusi HIV-teste teha. Ka perearstid on hakanud rohkem seda tegema,» sõnas Kurbatova. Kuid samas ta lisas, et see ei seleta kogu nakatumise suurenemist.

Aljona Kurbatova seletas, et kuigi HIVd ollakse harjunud rohkem seostama narkomaanide ehk süstivate sõltlastega, ei vasta see arvamus enam päris tõele ning nakatunute hulga kasvu on täheldatud just nimelt nende seas, kes pole elu jooksul narkootikume tarvitanud.

«See, et me oleme rääkinud Eestis niivõrd palju sellest, kuidas narkootikumide süstimine on üks peamisi HIV levimise teid, on tekitanud inimestes võltsohutuse tunde,» ütles ta. 

Aljona Kurbatova märkis, et ennekõike levib haigus sugulisel teel, mistõttu on ka nakatumise kasvu taga suuresti ebaturvaline seksuaalkäitumine. 

HI-viirus on nakkus, mis hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajad on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad.

Tagasi üles