HIVi nakatumine on levinuim üle 35-aastaste hulgas

Naha- ja suguhaiguste arsti Kadri Siku sõnul saavad noored lasta end tasuta kontrollida noorte nõustamiskeskustes ja seksuaaltervise kliinikutes. Haigekassas kindlustatud saavad seda teha tasuta naha- ja suguhaiguste ning naistearsti vastuvõtul.

FOTO: Margus Ansu

Tartu ülikooli kliinikumi ja seksuaaltervise kliiniku naha- ja suguhaiguste arsti Kadri Siku sõnutsi kulgevad suguhaigused tihti sümptomiteta, inimesele teadmata. 

Arsti teeb murelikuks, et HIVi nakatumine on praegu Eestis suurim üle 35-aastaste hulgas, mis viitab selles vanuserühmas levinud riskikäitumisele ehk kondoomi kasutamata jätmisele.

Kadri Sikk, millised on Eestis enim levinud suguhaigused?

Kõige enam registreeritakse Eestis klamüüdianakkust. Teisel kohal on HIV. Neile järgnevad gonorröa ja süüfilis.

Saan öelda, et suguhaiguste haigestumuskordajad on alates 1990. aastatest vähenenud ning peamiselt tänu sellele, et noorte seksuaalkäitumine on vastutustundlikumaks muutunud ja kondoomi kasutatakse palju rohkem.

Üldise suguhaigustesse haigestumuse kahanemise taustal moodustab erandi HIV, mille kontsentreeritud epideemia sai veeni süstivatest narkomaanidest alguse 2000. aastal. Sestpeale on see seksuaalsel teel üha enam levinud. Tänavu on HIV näidanud paraku taas kasvutendentsi.

Kui ohtlikud on suguhaigused?

On bakteritest põhjustatud nakkused, näiteks klamüüdianakkus ja gonorröa, mis varase avastamise korral on antibiootikumidega ravitavad, kuid avastamata juhtudel võivad põhjustada viljatust, kroonilist kõhuvalu, emakavälist rasedust ja muid probleeme. Kahjuks on ka haigusi, mida ei saa välja ravida, kuid mille kulgu saab tänapäevase raviga leevendada. Need on viiruste põhjustatud haigused, nagu HIV-nakkus ja genitaalherpes.

Inimese papilloomiviiruse vastu on olemas vaktsiinid. Eriti rõõmustav uudis on see, et Eestiski hakatakse 2018. aastal tütarlapsi papilloomiviiruse vastu vaktsineerima, mis on väga oluline emakakaelavähi ennetust silmas pidades.

Kuidas võib suguhaiguse saada? Kas ka ilma seksuaalvahekorrata?

Kõik seksuaalsel teel levivad nakkused ehk suguhaigused levivad seksuaalkontakti teel. Osa nakkusi, nagu HIV, hepatiit ja süüfilis, levivad ka vere kaudu. Raseduse ajal võib ema lapsele edasi anda näiteks HIVi või süüfilise.

Olmekontaktide, sealhulgas tualetis käimise kaudu need haigused ei levi. Osa väga levinud viirusnakkusi, nagu papilloomi- ja herpeseviirus, võivad levida lähedase nahakontakti kaudugi. Enamik nakatub elu jooksul papilloomi-, samuti herpeseviirusesse.

Kes on suguhaiguste puhul suurimad riskirühmad?

Suguhaigusi leidub kõige sagedamini noorte hulgas. See on ootuspärane, sest siis alles otsitakse partnerit, katsetatakse ja riskitakse rohkem.

Murelikuks teevad HIVi suur nakatumine ja see, et HIV levib järjest enam sugulisel teel. HIVi nakatumine on praegu Eestis suurim üle 35-aastaste hulgas ning see viitab selles vanuserühmas levinud riskikäitumisele ehk kondoomi kasutamata jätmisele. 

Arvatavasti pool HIVi esmajuhtudest on tekkinud vere kaudu, peamiselt süstalde jagamise tõttu, ja pool seksuaalsel teel.

Kus ja kuidas saab lasta end kontrollida? Kas on olemas kiirtestid?

Iga inimene võib lasta end suguhaiguste suhtes kontrollida, kui selleks on vähegi põhjust. Noored saavad lasta end tasuta kontrollida noorte nõustamiskeskustes ja seksuaaltervise kliinikutes. Hinnanguliselt 60 protsenti alla 25-aastastel registreeritud klamüüdia- ja gonorröanakkuse juhtudest on diagnoositud just noorte nõustamiskeskustes. 

Haigekassas kindlustatud saavad lasta tasuta teste teha ka naha- ja suguhaiguste ja naistearsti vastuvõtul.

Noorte nõustamiskeskustesse saavad pöörduda kuni 24-aastased patsiendid. Meestel on analüüsiks vaja anda uriiniproov, naistel tuleb uuritav materjal võtta tupest või emakakaelalt. Läbivaatushirmu korral aitab enesetestimine: patsient võtab ise arsti või ämmaemanda antud vatipulgaga proovi.

B-hepatiidi-, HI- ja süüfiliseviiruse kindlakstegemiseks tuleb anda vereproov. Eri haigusi saab diagnoosida eri koematerjalist, iga haigust uuritakse eraldi.

Et meestel on viimastel aastatel analüüse anda lihtsam – piisab vaid uriiniproovist –, kasutavad noormehed sellist võimalust üha sagedamini. Tulla saab ka juba ise kodus kogutud uriiniga. Analüüsi andmise eel ei tohi olla viie-kuue tunni jooksul urineerinud.

Eesti teadlased töötavad praegu välja kiirteste, kuid neid veel kasutada ei saa.

Kas on suguhaigusi, mis ei tekita märgatavaid vaevusi? Millisel juhul tasub end igaks juhuks kontrollida lasta?

Suguhaigused kulgevad sagedamini ilma sümptomiteta. See tähendab, et inimene ei pruugi oma nakkusest teadlik olla. Testida on vaja kindlasti siis, kui on tekkinud mõni kaebus suguelundite piirkonnas, näiteks suurenenud tupevoolus või eritis kusitist, valu, naistel ebakorrapärased veritsused.

Soovitatav on end testida enne uude suhtesse astumist või siis, kui otsustatakse suhtes kondoomist loobuda. Kui aga on toimunud kaitseta seksuaalvahekord uue partneriga, on mõistlik testima tulla, kui peiteperiood on möödas, kolm-neli nädalat pärast kontakti. Seda ka juhul, kui kaebusi ei tekkinud.

Tõved

Enim levinud suguhaigused eelmisel aastal Eestis

  • Enim registreeriti klamüüdia­­nakkust: 1275 juhtu.
  • Teisel kohal on HIV 216 juhuga.
  • Märksa vähem registreeriti gonorröad (96) ja süüfilist (27).
  • Silmas tuleb pidada, et need on vaid registreeritud juhud, tegelik haiguste esinemine on suurem.

Allikas: terviseamet

Tagasi üles