Uusasukad panid kiiresti plehku

Võrtsjärve ja nelja väiksemasse järve lastud klaasangerjad on umbes kahe ja poole aasta vanused.

FOTO: Sille Annuk

Mida aeg edasi, seda haruldasemaks muutub angerjas nii meil kui ka mujal. Et seda kala satuks ka tulevikus kalurite püünistesse, asustati Võrtsjärve ja nelja väiksemasse veekogusse taas angerjamaime.

Valgetes kastides Inglismaalt Eestisse lennutatud angerjamaimud lasid kalurid, nende lapsed ja Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse töötajad Võrtsjärve limnoloogiakeskuse muulilt.

FOTO: Aimar Rakko


«Angerjasaak väheneb iga aastaga,» ütles Võrtsjärve kalur Ants Leiaru. «Maksame järve lastavatele angerjamaimudele teise kala püügiga peale.»

Nädala alguses lasid kalurid Võrtsjärve ja nelja väikejärve Inglise firmalt UK Glass Eels ostetud angerjamaimud ehk klaasangerjad. Inglismaalt sõidutati lennukiga Tartu lennuväljale 206,5 kilo klaasangerjat ehk 681 450 isendit. Nende Sargasso merest Euroopa rannikule ujunud ja sealt püütud umbes kahe ja poole aastaste maimude keskmine kaal oli kõigest 0,3 grammi.

Paremad maimud

«Loodusest võetud angerjamaimud on paremad kui kasvanduses ette kasvatatud klaasangerjad,» märkis Ants Leiaru. «Inglismaalt toodud maimud hakkasid vette saades kohe põgenema. Ettekasvatatud maimudel sellist ohutunnet pole, neist söövad linnud paljud lihtsalt ära.»

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustiku spetsialisti Aimar Rakko sõnul läks Inglismaalt toodud klaasangerjatest pea 85 protsenti ehk 576 027 isendit (175,55 kilo) Võrtsjärve. Jõgevamaa Saadjärve täiendati 41 744 (12,59 kilo), Kuremaa järve 18 567 (5,6 kilo) ja Kaiavere järve 25 422 (7,7 kilo) ning Võrumaa Vagula järve 19 860 (6,01 kilo) angerjamaimuga.

«Asustatavate angerjamaimude hulk on meil aasta-aastalt vähenenud,» märkis Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt. Näiteks 1970. ja 1980. aastatel lasti Võrtsjärve korraga paar-kolm miljonit klaasangerjat.

Inimene hakkas Võrtsjärve angerjavarusid täiendama 1956. aastal. Alates 1960. aastatest on sellesse järve angerjat asustatud pea igal aastal, väike vahe tuli sisse vaid 1990. aastate alguses. «Meie andmed näitavad, et angerjat Võrtsjärves on, aga kalurid ei saa teda kõrge veetaseme pärast kätte,» ütles Ain Järvalt. «Suure veega on supp lihtsalt lahjem.»

Kasvamine võtab aega

Tänavu asustatud angerjaid saab välja tõmmata kuue-seitsme aasta pärast. Klaasangerjate ostmise korraldas riigihankega MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond. Ettevõtmist rahastas kalurite mõrrapüügi maksust 134 150 euro ehk ligi 2,1 miljoni krooniga Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Viimati asustati Eestis ligi 210 000 angerjat mullu juulis. Siis oli tegemist ettekasvatatud angerjatega, kelle keskmine kaal oli 8 grammi.

Tagasi üles