ERM kogus rahvarõivaste kandmise kohta üle 50 loo

Rahvarõivad.

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Eesti Rahva Muuseum (ERM) sai augusti lõpus lõppenud kampaaniaga, milles paluti inimestel saata oma rahvarõivaste kandmisega seotud lugusid, üle poolesaja kaastöö.

«Praeguse seisuga võib öelda, et kokku jääb selle lühikese kogumiskampaania saagiks pisut üle 50 töö. On lühemaid ja pikemaid, piltidega ja ilma. Muuseumi seisukohalt kasulikud kõik,» ütles ERMi avalike suhete juht Kaarel Tarand.

«Rõõmu teeb see, et lugude saatjate hulgas domineerivad nii-öelda uued nimed ehk inimesed, kes ei ole varem ERMi kogudesse oma töid saatnud ega kuulunud seni ERMi juba 1931. aastal rajatud kirjasaatjate võrgustikku,» lisas Tarand.

Eesti Rahva Muuseum tegi augusti algul üleskutse kõigile eestimaalastele panna kirja oma isiklik lugu, mis seostub rahvarõivaste kandmisega tänapäeval. «Laulu- ja tantsupeo muljed on nüüd värskelt meeles ning rahvariidedki pidanud proovidele ja esinemistele vastu. Kuid nähtavasti pole eestlastele armsaks saanud laulu- ja tantsupeod ainsad üritused, kus esivanemate rõivailu esitletakse ja seda uhkusega kantakse,» öeldi ERMi pöördumises. «Igasugused täiendavad üksikasjad on teretulnud ning mida põhjalikum, isiklikum ja faktirohkem on teie saadetud vastus, seda hinnalisem on see muuseumile,» oli märgitud ERMi augusti algul edastatud teates.

«Lugude kogumise – ja see kahtlemata jätkub – üks eesmärk oli fikseerida, milline on traditsiooniliste rahvarõivaste kandmise seis ligikaudu sajand pärast seda, kui eestlased olid rahvarõivastest linna-, vabriku- ja moerõivaste kasuks valdavalt loobunud,» selgitas Tarand. «Kogutud lood jäävad ERMi arhiivi praegustele ja tulevastele uurijatele kasutamiseks, kindlasti ilmub seekordse kogumise alusel rahvarõivaste valmistamise ja kasutamise praegusest praktikast üldistav ja analüüsiv käsitlus ERMi aastaraamatus,» lubas muuseumi pressiesindaja.

Tagasi üles