Hostel Looming ja MTÜ Ludus Rusticus esietendavad 23. aprillil kell 15 lastelavastuse «Vaeselapse käsikivi», mille teemaks on lavastaja Andres Keili sõnul vabanemine ja sellega kaasas käiv julmus – omamoodi looduse tasakaal.
Kurjus saab laste ees julmalt karistada
21. aprill 2011, 13:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kunstmuinasjutt «Vaeselapse käsikivi» toob meie ette omamoodi eestluse arhetüübi: paljukannatav vaenelaps, kellele saatus halastab ja kes saab läbi oma usinuse ja kannatuste lunastuse, kelle elu läheb kergemaks ja kelle kuri võõrasema saab õiglase, kuid julma karistuse. Nii et ühelt poolt ärateenitud vabanemine, teisalt julm kättemaks.
«Tänapäevased lapsed on keerulises seisus,» ütles Keil. «Ühelt poolt on tänasel lapsel väga palju infot, ta näeb varakult elu selle väga erinevates väljendusvormides. Teisalt jääb see info õhku rippuma. Laps vaatab küll multikat plahvatavatest mootorraturhiirest või «Võsareporterit», aga mis selle infoga peale hakata, kuidas seda süstematiseerida, laps ei tea.
Lapsed näevad tegusid, aga mitte tagajärgi. Meie oleme teatritüki materjalideks valinud mitu muinasjuttu, mille tegelaste tegemistel on küll esmapilgul erinevad, aga päeva lõpuks siiski ühte punkti kokku jooksvad motiivid – kuidas elada nii, et mul endal parem oleks. Või siis lihtsalt juhtub midagi, sõltumatult ja paratamatult.»
Lavastaja avaldas lootust, et õpetajad ja lapsevanemad räägivad lastega peale etendust. «Et mis ja kuidas. Me ootame saali ka õpetajaid ja vanemaid. Sest tegelikult on ju üheseid vastuseid väga harva, kui üldse. Ja üldse ei tahaks ei lapsi ega nende vanemaid alahinnata,» lisas ta.
Lisaks «Vaeselapse käsikivile» tuleb lavastuses vaatajate ette ka handi muinasjutt «Rebane petab loomi», tšuktši muinasjutt «Marjuke», ungari muinasjutt «Vanaeit ja surm» ning karjala muinasjutt «Kukeke ja kanake».
Mängivad Tarmo Tagamets (Võru Linnateater), Mairi Jõgi ja Kati Ong. Kunstnik on Helgur Rosenthal, kõlab Garmarna ja Veljo Tormise muusikat ning loodushääli. Etendus kestab umbes 50 minutit.
Lavastust on kavas mängida hosteli Looming (Noor-Eesti Loomekeskus, Kastani 38, kolmas korrus) suures toas sel kevadel vaid kaheksal päeval. Etendust on soovitav vaadata alates kuuendast eluaastast.
Esietendus algab 23. aprillil kell 15. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. aprillil ning 2., 5. ja 6. mail kell 11 ja 13.