Abilinnapea andis aru postimaja ilme pärast

Tartu endine postimaja Ülikooli-Vanemuise nurgal ehitatakse ümber tarkvarafirma Playtech büroohooneks. Foto: Sille Annuk

Abilinnapea Raimond Tamm vastas Tartu volikogus sotsiaaldemokraatide arupärimisele endise postimaja vastakaid arvamusi tekitava välimuse kujunemise kohta. Tartu Postimees esitab vastused lühendatult.

Milline pidi Vanemuise 7 hoone välja nägema esialgsete linnavalitsuse määratud projekteerimistingimuste kohaselt?

Tõepoolest on seda hoonet käsitlenud kahed projekteerimistingimused. Ühed on 1. veebruarist ja teised 8. märtsist 2010.

Tingimuste punktis kolm on kirjeldatud arhitektuuri- ja linnaehituslikud nõuded. Tegelikult me projekteerimistingimustega ju hoone väljanägemist ei määra. Linnavalitsus annab vaid üldised lähtetingimused ja väljanägemine tekib projekteerimise etapis arhitekti loominguna.

Millistel põhjustel valiti välja just see eskiislahendus, mis läks teostamisele?

Valisime sel põhjusel, et tegemist on rahuliku ja esindusliku lahendusega, mida ei ole paraku veel võimalik lõplikult hinnata, sest hoone ei ole valminud, see on krohvimata, osa fassaaditöid on lõpetamata.

Hoone kindlasti harmoneerub Ülikooli-Vanemuise nurgale hiljuti rajatud hoonega.

Samuti sai eskiis valitud seetõttu, et ehitusmahud ei ole liiga suured, vaid mõistlikud. Ja miks me eelistasime seda ulatuslikele klaasfassaadidele – põhjus on see, et talvine kütteenergia kulu senise hoone omaga võrreldes ei kasvaks.

Kellel on lõplik õigus valida linnapilti sobivaim eskiislahendus?

Linnaarhitektil. Ei aruta seda linnavalitsus ega ükski teine kõrgem organ.

Mis kaalutlustel otsustas linnavalitsus muuta esialgseid projekteerimistingimusi?

Esmalt hoone arhitekti Jüri Siimu vastuseis rekonstrueerimisprojekti tellimisele kolmelt arhitektuuribüroolt. Ja lisaks selle täpsustus, et autoriõigusest tulenevalt on projekti kooskõlastamine esialgse autoriga kohustuslik, kuid tingimustest võis jääda mulje, et see on soovituslik.

Samal ajal selgusid hoone omaniku täpsemad kavatsused. Sooviti piirduda vaid rekonstrueerimisega, esialgu oli kavas märksa ulatuslikum ümberehitus.

Olemasolevate autoriõigusega hoonete rekonstrueerimiseks ei ole omavalitsusel õigust teha ilma autori nõusolekuta arhitektuurikonkurssi ega nõuda kolmelt büroolt eskiisi tellimist.

Milline avalikkusele suunatud funktsioon on hoonesse kavandatud?

Detailplaneeringu järgi on krundi otstarve ärimaa. Hoonesse on planeeritud büroo. Planeeringu koostamisel ei määrata büroo režiimi, kas see on avalikkusele avatud või mitte, ja tulenevalt kohtupraktikast ei saa linnavalitsus nõuda sihtotstarbe ulatuslikku muutmist võrreldes planeeringuga. Seega andis linnavalitsus üksnes soovituse lahendada esimene korrus avalikkusele suunatud funktsiooniga.

Milline on linnavalitsuse hinnang hoone rekonstrueerimisele ja väljanägemisele?

Leiame, et tegemist on piisavalt esindusliku lahendusega ning postimaja muutmisega büroohooneks kaasneb mitu positiivset muudatust, hoone saab senisest esinduslikuma väljanägemise ja kesklinna tuleb tööle mitusada töötajat, kes kindlasti aitavad üleval hoida ja edendada kesklinna äritegevust.

Pean silmas toitlustus-, samuti kaubandusettevõtteid.

Linnavolinik Tõnu Ints küsis lisaks, kas linnavalitsusel on kavas sõnastada veel vabade kruntide hoonestamise kohta üldisemad printsiibid, sest kesklinna hoonestusega on olnud ennegi probleeme, tulemus pole olnud rahuldav.

Tamm vastas, et kesklinna üldplaneeringu koostamisel on see kavas, kuid senised arengud on toimunud linnaarhitekt Tiit Silla näo järgi. «Linnaarhitekt on parim spetsialist selles küsimuses,» ütles Tamm.