Emajõgi pöörab tasapisi langusesse

Üleujutanud Emajõe luht. Taamal Vana-Ihaste ja Veibri. Foto: Margus Ansu

Viimastel päevadel vaid mõne sentimeetri kaupa kerkinud Emajõe veetase püsib ööst saati stabiilsena. Vaateid suurveele saab nautida veel mitu päeva, kuid oma maksimumtasemest hakkab jõgi sel korral tasapisi taanduma.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloogi Ene Randpuu sõnul jääb jõe tänavuseks maksimumtasemeks ilmselt 315 sentimeetrit ülalpool kokkuleppelisest nulltasemest, kuhu jõgi jõudis eile hilisõhtul. Terve öö püsis veetase stabiilsena, viimase paari tunni vältel registreeris aga Tartu kesklinnas asuv mõõteautomaatika millimeetrise veehorisongi languse.

Randpuu kinnitusel jõel praegu jõudu enamaks tõusuks ei ole. Sellest hoolimata on tegemist erakordse kõrgveega, sest lisaks mullusele üleujutusele oli Emajõgi nii kõrge viimati 1956. aastal. Siis loksus vesi ka linnatänavatel, ületades oma arvestuslikku nulltaset tervelt 3 meetrit ja 45 sentimeetrit.

Jõe vooluhulk on praegu ligikaudu 240 kuupmeetrit sekundis. Mullu, kui jõgi oli veel 15 sentimeetrit kõrgem, mõõdeti vooluhulgaks 273 kuupmeetrit sekundis.

«Iga viis sentimeetrit tõusu annab vooluhulgale juurde kümneid kuupmeetreid,» kinnitas Randpuu. Sellist veemassi ei mõjuta isegi tugev vihm ning seetõttu EMHI ka edasist veetaseme tõusu ei prognoosi.

Kuna vesi taandub Emajões aeglaselt, jäävad esialgu kehtima ka paika pandud piirangud. Vana-Ihastes asuval üleujutatud Ranna puiesteel tohivad sõita vaid kohalikud elanikud. Ihaste kergliiklustee jääb osaliselt vee alla ilmselt nädalateks ning seda kasutada ei saa. Jätkuvalt on keelatud mootorpaadiliiklus Kvissentali ja Võidu silla vahelises lõigus.

Täna keskpäeval näitas EMHI sisevete veetasemeid kirjeldav tabel Emajõe suurvee kõrguseks 314,7 sentimeetrit üle nulltaseme. Aasta tagasi oli veetase jões kümme sentimeetrit kõrgemal.