Vambola Paavo: messid toidavad linna

FOTO: TPM

Tartu on viimasel kümnendil tutvustanud ennast jõuliselt kui konverentsiturismi sihtkohta ja selle üle võib rõõmustada. Turundustöö kannab vilja, ent ometi on teha veel palju. Nädala jagu vältava ürituse ajal pole meil osalejatele pärast väsitavat tööpäeva kuigi palju erilist pakkuda. Ööklubid, veekeskus, mõned muuseumid, varsti valmiv Ahhaa – ja ongi kõik.


Kui lektoril tuleb vahepeal käia kodumaal loenguid pidamas, kerkib kohe päevakorrale transport – kiire ühendus muu maailmaga on jätkuvalt puudulik. Lennukid Taaralinnast paari sihtkoha küll käivad, ent see pole mõeldud aega hindavale ärikliendile. Sõiduvõimalus on oluline põhjus, miks kaugelt tulijad konverentsilised kipuvad Tartule pealinna eelistama. Ometi on meil potentsiaali ja rakendamata reserve. Vaja on vaid ärksaid mõtteid ja tegudele asumist.

Pilgud messiturismile

Nüüdseks on aeg ühendada linnas messid ja incoming ehk sissetulev pool. Mitmepäevased messid annavad tööd ja leiba hotellidele, söögikohtadele, samuti spordi- ja meelelahutusasutustele. Linna jääb märkimisväärselt raha.

Näidet ei pea kaugelt otsima. Tartumaa Turism tellis aastate eest uuringud ja selle põhjal saadi mobiilide positsioneerimisega teada, et igal aastal aprillikuu teises pooles kasvab linnas plahvatuslikult ööbimiste arv. Selgus, et põhjuse andis maamess, mis täitis mitmeks päevaks kõik hotellid ning söögikohad.

Üheksateist aastat linna toitnud maamess andis hinnatava panuse tänavugi. Kolme päeva külastajate hulk, 30 560 inimest, räägib ise enda eest. Rahvast jagus tervesse linna.

Äsja lõppenud maamessi – messiturismi! – esimesteks pääsukesteks olid registreeritud reisigrupid Hollandist, Soomest, Poolast ja Eesti paikadest. Lisaks omal käel saabunud rühmad, kes vastuvõtuteenust ei vajanud.

Palju oli näha väiksemaid saksa, rootsi, läti ja leedu keeles kõnelevaid salkkondi. Kindlasti käisid nad pärast messi linnas ja ostsid siit midagi ka kaasa.

Peale maamessi saab aasta jooksul teoks veel mitu suurt messi, mis annavad paljudele tööd ja leiba.

Praegune suurim puudus on see, et Tartus korraldatavaid messe võetakse kaugemal kui pelgalt kohalikke ettevõtmisi, millel kopitanud maik juures. Eriti on selline suhtumine levinud Tallinnas.

Tegelikult on need mastaapsed ja üleriigilise tähendusega üritused. Pealinnas ei tehta juba mitmendat kevadet autonäitust. Tänuväärselt täidab tühimiku siinne motošõu mihklikuul.

Pealinna kevadisele ehitusmessile sekundeerib Emajõelinn sügisel omapoolse väljapanekuga.

Tõusud ja langused

Statistika näitab, et Tartu messe külastavad meelsasti soomlased, tullakse nelja-viie suure bussiga. Hotellidele annab see jälle teenistust. Lõunanaabrite lätlaste osakaal külastustes näitab samuti kasvutrendi, huvi ilmutatakse ka ida poolt, kus on suur ja lõputu turg ning meil seni avastamata turustusvõimalused.

Soomlased on messirahvas, neid on selleks haritud mitukümmend aastat. Nüüd maitsevad nad küpseid vilju. Tartus on messe peetud kakskümmend aastat. Nüüd on aeg suunata pilgud oma valdustest kaugemale.

Senisest enam peame end reklaamima, hoolimata sellest, et samas areaalis asuvad Riia, Tallinn ja Helsingi. Suurlinna Riia messid, arvestades sealset ligi miljonilist elanikkonda ning samas messide kasinaid külastusnäitajaid, on selgelt kahanemisfaasis. Seevastu Liivimaa suuruselt teisel linnal on potentsiaali, kui kaasata vajalik oskusteave, raha ja organisaatorid. Lõppeesmärk olgu selge: et Tartu messidele tahetaks tulla ning siin olla.

Osa linnaametnikke ja SA Tartumaa Turism on aru saanud, et muutusi ja uusi väljundeid on vaja. Elu ei seisa paigal. Edukalt turundada saab koostöös, mitte eri nurkades vaikselt nokitsedes. Kui on väärt ettevõtmine, küll pannakse Tallinnastki käiku erirongid, nagu see oli enne sõda Tartus peetud väljanäituste aegu.

Kus on sõpruslinnad?

Paar aastat korraldab ettevõtlik linnaametnik Malle Blumenau kaamose ajal novembrikuus rahvusköökide festivali. See on tänuväärne ja positiivset kõlapinda leidnud üritus. Hea tahtmise korral saaks toidupeo ühendada mõne messi ajaga.

Mess on müük ja kui seal on lisaväärtusena midagi atraktiivset, siis külastajate huvi puudust pole karta. Sõprus-linnade toidugalale müüakse piletid kähku välja, paremaid palasid pääseb heal juhul maitsma mõnisada huvilist.

Eri riikide roogade degusteerimist annaks korraldada laiemale üldsusele näiteks messihallis, kuhu saab paigutada lauad. Vajaliku meeleolu loomiseks võivad sõpruslinnad kaasata mõned kunstikollektiivid. Tulemine on nagunii üks.

Tartlane, ja mitte ainult tema, muu Eestigi huvituks sel ajal linnas toimuvast. Sõpruslinnad võiksid end üldse laiemalt tutvustada. Tartus on küll ühe või teise linna infopunktid, isegi majad, aga iseasi on see, kui sageli sinna sisse astutakse ja kui palju sõpruslinna eluolu vastu huvi tuntakse.

Kui meie sõpruslinnad osaleksid ka messidel, saaks kindlasti sisukamat teavet näiteks Turu, Lüneburgi ning Uppsala huviväärsuste ja hotellide kohta. Messikeskus annab selleks kõigeks suurepärase võimaluse.

Novembrikuus võiksid Tartu linna koguneda meie spaad, tehes oma messipakkumisi ning reklaami- ja müügikampaaniat. Talvine madalseis tuleb kõigil kuidagi üle elada.

Kevadise ja suvise aktiivse elu kõrval vajab Tartu atraktiivsust ja turundamist ka pimedal ning külmal ajal. Loogem üheskoos selleks võimalused ja pangem pead tööle.

Tagasi üles