Leonhard Lapin näitab saetud metsa kuuendat moodi

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Monumentaalgalerii pool põrandat on täis saekaatrist pärit puitmaterjali, millest näitus «Eesti mets VI» põhiliselt koosnebki.
Monumentaalgalerii pool põrandat on täis saekaatrist pärit puitmaterjali, millest näitus «Eesti mets VI» põhiliselt koosnebki. Foto: Raimu Hanson

Tartu kunstimaja monumentaalgaleriisse sisenejale lööb ninna kuiva puu saagimise lõhn. Silma ees on autokoorma täis saekaatris üle jäänud laua-, lati- ja prussijuppe. Veidi saepuru on põrandal. Kõrva tuleb muusika, mille on kirjutanud Erkki-Sven Tüür. Kõik see kokku on Leonhard Lapini näitus «Eesti mets VI».

Veerand sajandi sari

Kütteks sobivatest klotsidest vabaks jäänud põrandaosa kõrvale seinale on kunstnik koostöös kuraator Holger Rajaveega leidnud koha eelmisi Lapini samanimelisi näitusi meenutavatele fotodele.

Esimene neist on tehtud aastal 1994 São Paulo biennaalil. Siis saigi alguse sari «Eesti mets», mille peatähelepanu on praeguse näituse saatesõnade järgi keskendunud puidule selle kõige laiemas tähenduses.

Esimest «Eesti metsa» saatnud tekstis kirjutas kunstnik, et installatsiooni idee on sümboolselt demonstreerida loodusliku metsastruktuuri muutumist tehislikuks puidustruktuuriks, milles metsa hierarhiline korrapära muutub abstraktseks koosluseks, inimese väljamõeldud maailmaks. 

Seesama tsitaat kehtib ka praegu, peaaegu veerand sajandit hiljem, kui käib äge metsa tapmine ühelt ja kaitsmine teiselt poolt.

Leonhard Lapin on Eesti tippkunstnikke. Aastast 1973 on tal olnud üle saja isikunäituse Eestis ja piiri taga. 

«Eesti metsa» teine, kolmas, neljas ja viies väljapanek, kõik omamoodi, olid 1995 Pärnu uue kunsti muuseumis ja Rannamõisas, 1996 Musumäel Tallinnas ja toomkiriku varemetes Tartus. 

Nüüdne installatsioon monumentaalgaleriis näitab, et ta on oma 70. sünnipäeva eel (sündinud 29. detsembril 1947 Räpinas) ikka veel tipus.

Teine uus näitus on «Teispool reaalsust». See on kunstimaja teise korruse saalidesse ja esimese korruse väikesesse ruumi toonud kokku nüüdisaja graafikute sellist loomingut, mis mängib vormiga. Muu hulgas on tarvitatud volditud paberit.

Kunstimaja galeristi Indrek Grigori teatel ei lähtunud näitus konkreetsetest tehnikapõhistest raamidest ning jättis kunstnikele vabaduse avardada kahetasandilisi graafilisi tasandeid erinevate dimensioonidega. Muu hulgas on silmaga nähtavale lisatud heli.

Graafikute rühmanäitus

Oma töödega osalevad Britta Benno, Gudrun Heamägi, Kalli Kalde, Lauri Koppel, Ove Maidla, Ede Raadik, Lilli-Krõõt Repnau (ühtlasi kuraator), Helen Tago ja Kadri Toom.

Tartu Postimehe kunagine fotograaf Ove Maidla on oma tänavu valminud suurele linoollõikes pildile pannud allkirjaks «Peegeldus Magellani pilvedelt». Kuuldavasti sai ta selle teose valmimisel näpunäiteid Peeter Allikult. Vastasseinas on valik Maidla fotogravüüre aastast 2015.

Nii Leonhard Lapini «Eesti metsa» kui ka rühmanäitust «Teispool reaalsust» saab Tartu kunstimajas vaadata 17. septembrini.

Kaks uut väljapanekut

  • Tartu kunstimajas (Vanemuise 26) on avatud kaks uut väljapanekut.
  • Monumentaalgaleriis Leonhard Lapini isikunäitus «Eesti mets VI».
  • Teisel korrusel ja esimese korruse väikeses saalis graafikute rühmanäitus «Teispool reaalsust».
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles