Ennenägematu lasteaed paneb igal sammul ahhetama

Kui enamasti peavad lasteaiad endale uusi häid töötajaid tikutulega otsima, siis Pepleri tänavale kerkinud Naerumaa mudilasse soovis tööle tulla mitu korda rohkem inimesi kui vaja. «Sest siin on lihtsalt nii äge!» põhjendasid konkursisõela läbinud õpetajad.

Selles majas on küll olemas kõik, mida nõukogudeaegsetes hoonetes toimetavad lasteaiad endalegi ihkaksid. Majja sisse astunud, saavad mudilased oma porised kummikud pisikese duši all puhtaks pesta. Iga rühma riietusruumis on lausa eraldi suur kuivatustuba, kuhu õuemängudes märjaks saanud riided riputada, et need lõuna­­une järel välja minnes taas viisakad oleksid.

Pisikesed härrad saavad tualetis harjutada kombekalt asju ajama, nende jaoks on seal sobiva kõrgusega pissuaar. Et Naerumaa kuues rühmas hakkavad käima lapsed igas vanuses, on ka tualettruumis kraanikausid eri kõrgusel ning tualetipotidki erinevas suuruses.

Omaette olemise pesad

Kogu maja on täidetud maitsekalt valitud värvidega. Rühmades ripuvad kirevad kookonid, kus ka õpetajad hea meelega puhkavad. Kui lapsel tuleb aga soov veidi omaette olla, saab ta pugeda mööbli sisse ehitatud pessa, mis on vooderdatud mõnusalt pehme kangaga.

Seal, kust magamise ajaks narivoodid seina seest välja tõmmatakse, on laes värvilised valgustid, mille värvi saab muuta või need vilkuma panna, kui tuleb tuju ärkveloleku ajal lõbusamat meeleolu luua.

Sööma lähevad väikesed lillelapsed – sest rühmad on nime saanud just nimelt lillede järgi – esimese korruse saali. See võimalus tõstab õpetaja abid sootuks uude seisusse: siin majas pole kellelgi põhjust neid söögitädideks nimetada, sest toitu serveerima ja nõusid pesema nemad ei pea, vaid saavad pühenduda täielikult õpetajate ja laste abistamisele.

Küll aga hakkavad Naerumaal aeg-ajalt süüa tegema põnnid ise. Selleks on lausa omaette loovtuba, kus pikk laud ja täisvarustusega köök. Kuid külmkapp, kraanikauss, pliit ja ahi asuvad täiskasvanu jaoks harjumatult madalal, ent just parasjagu nii kõrgel, et lapsed saaksid ise seal jõuluks piparkooke ning emade- ja isadepäevaks torte küpsetada.

Miniköök lastele

Naerumaa lasteaia direktor Aili Michelson sõnas, et lahtiste uste päeval ei jõudnud lapsevanemad seda loovtuba nähes ära ahhetada. Lubasid lausa ise lasteaiale mune, jahu ja piima tuua, et lapsed vaid küpsetada saaksid. Michelson tõdes, et pahatihti ei ole lastel kodustes uhketes köökides võimalustki söögitegemises kaasa lüüa, sest oh seda häda ja viletsust, kui jahu või piim peaks kalli köögimööbli peal ümber minema.

Võilillede rühma õpetaja Merle Laul näitas entusiastlikult, mida toredat tema rühmast leida võib, ja tunnistas, et kui töökeskkond on nii meeldiv, siis on ka endal indu lastega uusi asju katsetada.

Naerumaa lasteaia hitt on muidugi katus, millel kasvab 12 liiki kukeharjasid. Direktor tõdes, et on kahju, et seda näevad vaid vähesed: ümberkaudsete kortermajade elanikud ning tulevikus loodetavasti ka Maarja kiriku torni külastajad. Ent päikeselise ilmaga avaneb katusel hunnitu vaatepilt: kukeharjade avatud õied on kaetud sumisevate mesilastega.

Lasteaia õu on küll pisike, ent sootuks teistsugune kui tavapärased kirevate atraktsioonidega mängualad. Siin saab peita ennast tunnelisse või joosta künka otsa, turnimisest rääkimata. Hoone Pepleri tänava poole jääval küljel on aga aiaga piiratud väike mänguväljak, mida võivad kõik linna lapsed kasutada.

Arhitektuuribüroo Boa projekti järgi loodud hoone läks maksma 3,6 miljonit eurot, sellest ligi 3 miljonit sai Tartu linn Euroopa Liidu regionaalarengu fondist. Keerulise disainiga maja ehitas valmis OÜ Mapri, põneva sisekujunduse panid paika OÜ Lennuk sisearhitektid ning välisruumi kujundas OÜ TajuRuum.

Uus lasteaed avatakse pidulikult juba selle nädala kolmapäeval. Lapsed hakkavad Naerumaal toimetama reedel.