Kultuuripealinna projekti eestvedaja: Tartu peab investeerima sellesse, mis juba on

Kelly Olesk
, Tartu Postimehe suvereporter.
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Professon Hanns-Dietrich Schmidt luges üles kõik, kes peaksid toetama Tartu kultuuripealinnaks saamist: riik, linn, sponsorid ja Euroopa Liit.
Professon Hanns-Dietrich Schmidt luges üles kõik, kes peaksid toetama Tartu kultuuripealinnaks saamist: riik, linn, sponsorid ja Euroopa Liit. Foto: Margus Ansu

Teatavasti kandideerib Tartu 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks. Selleks, et teada saada, millised puudused ja tugevad küljed on Tartu linnal sellel teel, külastas ülikoolilinna projekti üks eestvedajaid Hanns-Dietrich Schmidt. 

Schmidt on ühtlasi Saksamaal Essenis asuva Folkwangi kunstide ülikooli teatriprofessor. Essen oli Euroopa kultuuripealinn 2010. aastal. Kultuuripealinn valitakse aastaks ja selle aja jooksul on linnal võimalus lasta oma kultuuriväärtustel ja arengul särada.

Mida tähendaks Tartule kultuuripealinnaks saamine?

Muutusi tuleks palju, sest linna külastab rohkelt uusi inimesi. See tähendab uusi partnerlussuhteid Euroopaga. Ma loodan, et Tartu saab rohkem euroopalikuks. Minu esmamulje Tartust  oli: vau! kõik on turvaline ja kena, see on hea koht laste kasvatamiseks. Aga see on väike maailm. Varjatud aare. 

Iga euro, mis investeeritakse kultuuripealinnaks saamisesse, tuleb viiekordselt tagasi. See on kindel ja see on tõsi.

Tänu Euroopa kultuuripealinna tiitlile avaneb Tartu ka teistele. Linna tulevad uued ettevõtted ja inimesed. Kunstnikud, muuseumid töötavad koos – palju muutuks. Minu praktika näitab, et muutus on ka mentaalne: inimesed avanevad ja on vastuvõtlikumad välismaalaste suhtes. Ma olen kindel, et see tuleb Tartule vaid kasuks.

Kui Tartul õnnestub saada Euroopa kultuuripealinnaks, siis see on kõigile. On tähtis suhelda inimestega ja anda neile teada, et see on nende jaoks. 

Kõiki tuleks kaasata, suhtlemine on suur osa ühiskonnast. Kultuur ei ole ainult teater ja ooper, see on kokkamine, mood, arhitektuur, disain. On oluline teada, et see on mõeldud inimestele, mitte ministeeriumile ega Brüsselile.

Milliseid ettevalmistusi tuleks alustada, et Tartu saaks kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks?

Euroopa kultuuripealinn on Euroopa suurim kultuuriüritus üldse. See ei kätke ainult klassikalisi kultuuriüritusi, vaid ka toitu, disaini ja teisi kultuurivorme.

Esimene samm ettevalmistusteks on teha kokkuvõte sellest, mis on Tartul olemas. Esimene samm on küsida, millises seisus me praegu oleme. Tähtis on märgata, mis on olemas ja mis on puudu. See on esimene samm, kuidas tiitlile kandideerimiseks valmistuda. Alles siis, kui sa tead, mis sul on, saad sa luua erinevaid vaatenurki ideede elluviimiseks.

Kas teie arvates tuleks Euroopa kultuuripealinna tiitli võitmiseks ehitada Tartusse uusi kultuuriasutusi?

Ei. On suur viga investeerida ehitistesse. Tuleb muuta paremaks seda, mis on juba olemas. Ma ei soovita investeerida ehitistesse, vaid olemasolevasse taristusse, muuta see paremaks.

Milline on Tartu suurim probleem, mis vajaks lahendamist?

Olen esimest päeva Tartus ja seega on seda raske öelda. Aga ütleme nõnda, et probleem on ligipääsetavusega: Euroopast ei ole siia kerge saada. 

Ma olen pärit Saksamaalt, ma pidin lendama Helsingisse ja sealt Tartusse. Aga kui sa tahad minna Tallinnasse, siis tuleb sõita üle kahe tunni. 

Tartut külastaks tänu Euroopa kultuuripealinna tiitlile ja austusele 20 protsenti rohkem turiste ja võibolla tänu sellele lisataks ka lennuliine. See kõik on omavahel seotud. 

Nagu ma kuulsin, siis varem on Tartu lennujaamal olnud rohkem lende. Praegu on umbes kolm lendu päevas ja need on täiesti välja müüdud. Ma sain viimase koha. 

See on väljakutse ja Euroopa kultuuripealinna tiitel aitab selles olla edukas. Ma olen selles täiesti kindel.

Kui reaalseks te hindate Tartu võimalusi saada Euroopa kultuuripealinnaks?

Ma arvan, et võimalused on head. Minule kui kõrvaltvaatajale on ilmselge, et Tartul on piisavalt hea taristu, et sellist tiitlit kanda. Tartu tuleks sellega toime! Selle tiitli võitmisega tahetakse alati lisada midagi uut. 

Ma usun, et Tartule oleks kasulik muutuda veel euroopalikumaks ja saada rohkem tuntuks Euroopa kaardil – see on miski, mida kultuuripealinna tiitel endaga kaasa tooks.

Kui suur peaks olema eelarve?

Rahajutud on alati huvitavad. Investeerida tuleb kindlasti, aga viimase 10–15 aasta jooksul on leidnud tõestust, et iga euro, mis investeeritakse kultuuripealinnaks saamisesse, tuleb viiekordselt tagasi. See on kindel ja see on tõsi. See tuleb tagasi linna tulevatelt inimestelt, kes peatuvad hotellides, söövad restoranis ja vaatavad turismiobjekte. 

Terves linnas on rohkem külalisi. Kõik saavad rohkem raha: restoranid, muuseumid – kõik.

Euroopa Komisjon soovitab kogu perioodiks, mis hõlmab ettevalmistusi kuni kultuuripealinnaks olemiseni, eelarvet vahemikus 20–60 miljonit eurot. See on igal riigil ja linnal nii, olenemata sellest, kui rikas või vaene see on.

Saksamaal – ma töötasin 2010. aastal Esseni kultuuripealinna ettevalmistustel – oli meil eelarve 65 miljonit eurot. Seda võib võrrelda Leedu linna Kaunasega, mis valiti Euroopa kultuuripealinnaks 2022. aastaks ja eelarve oli 40 miljonit eurot. 

See raha tuleb riigilt, linnalt ja sponsoritelt ning hästi väike osa tuleb ka Euroopa Liidult. Seega tuleb investeerida, aga sa saad kõik viiekordselt tagasi.

Kas Tartul on kerge leida sponsoreid, kes toetaks kultuuripealinnaks olemist?

Ma arvan, et on. Jällegi, see on suurim kultuuriüritus Euroopas. 

See ei ole väike asi, see pole väike festival. Ma usun, et siinsed ettevõtted oleksid õnnelikud ja uhked, et toetada sellist üritust. Ja see ei ole ainult linna heaks, vaid hea tervele Eestile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles