Vabaduse hääl tõi nelja valda paanikat ja pahameelt

Foto: Artur Kuusi illustratsioon

Põltsamaa ja Puurmani piirkonna elanikud said läinud laupäeva hommikul korraliku ehmatuse osaliseks, kui seal kärgatas mitmekümne kilomeetri kaugusele kostev ülikõva pauk. 

«Need aknad, mis mul haaki polnud pandud, lendasid selle paugu peale lahti,» ilmestas Puurmani vallas Tõrve külas elav Airi Külvet ootamatut kogemust.

Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, kes elab Tallinna-Tartu maantee lähedal, kuulis samuti valju pauku ning arvas esialgu, et tiheda liiklusega teel juhtus avarii või mõnel veokil lõhkes rehv. «Vaatasin sinnapoole, aga ei näinud midagi tavatut,» ütles ta. 

Need aknad, mis mul haaki polnud pandud, lendasid selle paugu peale lahti, selgitas Puurmani vallas Tõrve külas elav Airi Külvet.

Ka Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson kuulis pauku, kuid ei osanud selle tekkepõhjuse kohta midagi arvata. 

Samal ajal kuuldi valju kärgatust ka Pajusis, Pikknurmes ning isegi Laevas, mis asuvad üksteisest mitmekümne kilomeetri kaugusel.

Tekkisid kuulujutud

Päästeamet sai laupäeva hommikul veidi enne kella kümmet ka vastava väljakutse. 

«Laeva soos, kus teataja asus, kuuldi tugevat pauku. Enne oli sealt üle lennanud lennuk. Samasugune info tuli seoses üle lennanud lennukiga ka Põltsamaa linnast. Päästjad ega demineerijad midagi ohtlikku ei leidnud,» vahendas Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik.

Laupäeva ennelõunal ilmus Postimehe veebi uudis, et Puurmani ja Põltsamaa piirkonnas kuuldud pauku seostatakse eeskätt hävitajate ülelennuga, kuid ametlikku kinnitust õhuvägedelt selle kohta siis veel ei olnud. Paraku kasvatas teadmatus kohalike pahameelt.

Veel eilegi kihas Puurmani alevik spekulatsioonidest, et mis siis õieti laupäeval juhtus. Muu hulgas pakuti välja, et laupäeva hommikul kostnud kõmakas oli seotud kusagil sealkandis lõhatud pommi, ebaõnnestunud katselennu või hävitajate liiga madalal ülehelikiirusel lennuga.

Harv juhtum

Eile kinnitas Eesti õhuväe teabeohvitser Alar Laats Tartu Postimehele, et tõepoolest lendasid laupäeva hommikul NATO hävitajad kõnealuses piirkonnas ülehelikiirusel.

«Täpsemalt olid need Hispaania õhuväe hävitajad F-18, mis baseeruvad Ämari lennubaasis. Lend oli ette planeeritud ja toimus umbes 10 kilomeetri kõrgusel, nagu see eeskirjaga ka ette nähtud,» märkis Laats. 

Ta selgitas, et ülehelikiiruse puhul tekib lennuki ümber koonusena tema järel laiali leviv lööklaine, mida kuulebki pauguna. Ka kinnitas Laats, et lendurid järgisid laupäeval nõutud kõrgust. «See on neile seaduseks ja seadust nad naljalt ei riku ega rikkunud seda ka laupäeval,» kinnitas Laats. Veel lisas ta, et eriolukordades võivad hävitajad ka madalamal ülehelikiirusega sõita.

Puurmani kandi inimestel tekkis aga küsimus, miks ei teavitata sellistest lendudest kohalikke ette ning miks peab ülehelikiirusel lende tegema asulate kohal.

«Muidugi olnuks õige, kui oleksin sellest elanikele ette teatanud,» raputas õhuväe teabeohvitser endale tuhka pähe, kuid otsustas teatamata jätmist põhjendada alljärgnevalt. 

«Peamine põhjus on siiski see, et selliseid etteplaneeritud ülehelikiirusega lende toimub Eesti õhuruumis väga harva. Minu teada saaks selliseid lende taasiseseisvunud Eestis kokku lugeda ühe käe sõrmedel ning mõned sõrmed jääksid isegi üle. Vahel otsustab lennu juhtimiskeskus ülehelikiirusel lendamise kasuks ka lennu ajal, seega polegi võimalik sellest ette teatada.»

Tulevikus parem teavitus

Alar Laats lubas, et edaspidi teavitatakse elanikke meedia vahendusel aegsasti siinses õhuruumis ülehelikiirusel sooritatavatest lendudest.

«Madallende toimub meie õhuruumis sagedamini, keskmiselt ehk mõned lennud kuus, ja seetõttu teatame neist alati ette. Edaspidi püüame ka ülehelikiirusega lendudest ette teatada, kui vähegi võimalik. See tähendab, et viimaste aastate jooksul on olnud ka paar ette planeerimata ülehelikiirusega lendu. Need on olnud häirelennud ja neid muidugi ette ei tea,» lisas ta.