Odavamad retseptiravimid aitavad tuhandeid inimesi

Foto: Postimees

Eesti meditsiinisüsteemi üks tõsisemaid murekohti on meie inimeste suur omaosalus tervisekuludes, mis on jõudmas kriitilise piiri ehk 25 protsendi lähistele, ja riik peab asutuma samme, et arstiabi muutuks kättesaadavamaks.

Tuhanded ja tuhanded inimesed on sunnitud aastaid elama koos haiguste ja tervisehädadega. On hulk raskeid haigusi, mille puhul ravimiteta jäämine tähendaks surma või tooks kaasa tervisliku seisundi järsu halvenemise. 

Igal juhul on ravimitel hindamatu roll nii patsientide raviprotsessis ja haiguste kontrolli all hoidmisel kui ka valude leevendamisel ning parema elukvaliteedi ja töövõime tagamisel. Head ja tõhusad ravimid on aga väga kallid.

Kui haigekassa ei maksaks retseptiravimeid arvestatavas mahus kinni, ei suudaks väga paljud neid endale lubada. Ometi jääb iga viies retsept praegu välja ostmata peamiselt rahanappuse tõttu.

Kõige haavatavamad on väikese sissetulekuga ja pidevalt medikamente vajavad kroonilised haiged ning töövõimetuspensionärid. Ja muidugi pensionärid, kelle ravivajadus on juba east tulenevalt suurem.

Kujutlege, et põete diabeeti, millega käivad käsikäes kõrgenenud vererõhk, kõrge kolesteroolitase ning ka astma. Et nende haigustega tulemuslikult võidelda, tuleb püsivalt ja korraga tarvitada kolme diabeediravimit vastavalt toimeainele: metformiini, sitagliptiini ja liraglutiidi. Vererõhu kontrolli all hoidmiseks peab omakorda manustama ramip­riili, indapamiidi ja amlodipiini. Hüperkolesteroleemia püsiraviks on teile määratud atorvastatiin ning astma raviks budesoniidi ja formoterooli kombinatsioon, mida tuleb regulaarselt sisse hingata.

Kui neid toimeaineid sisaldavaid ravimeid korrapäraselt võtta, siis kirjutab teie raviarst aasta jooksul välja 48-49 retsepti. Kui käite tööl, siis praegu hüvitab haigekassa kõik loetletud ravimid 75-protsendilise soodusmääraga ja teie enda vältimatu kulu ravimitele on aastas vähemalt 467 eurot. Et pensionäridele kehtib 90-protsendiline soodustus, tuleks pensionärina teil sama raviskeemi korral välja käia 284 eurot. Nii või naa on see ränk hoop rahakotile.

Sellesarnaseid näiteid võib tuua veel ja veel. Seega polegi ime, et ajal, mil paljudel inimestel kulub aastas terve ühe kuu sissetulek või rohkemgi ravimitele, jääb osa ravimeid üldse kättesaamatuks. 

Haigekassa on välja arvestanud, et üle 110 000 Eesti inimese kulutab aastas retseptiravimitele rohkem kui 100 euro, kusjuures lausa 15 000 inimese väljaminekud ületavad 300 euro piiri.

Kõige vaesemate leibkondade tervishoiu kogukuludest on kulutused ravimitele tervelt 80 protsenti, kõige rikkamates leibkondades seevastu alla 20 protsendi.

Olukord paraneb otsustavalt juba uuest aastast. Jaanuaris astub jõusse täiendav ravimite hüvitamise süsteem, mis muudab retseptiravimid pea 100 000 patsiendile odavamaks.

Riik kompenseerib 2018. aastast 50 protsenti nendest ravimikuludest, mis jäävad vahemikku 100–300 eurot. Kui aastane kulu on suurem kui 300 eurot, hüvitatakse ravimid 90 protsendi ulatuses.

Teisisõnu tõttab riik inimesele appi kohe, kui ta on kulutanud retseptiravimitele üle 100 euro. Näiteks 200 euro suuruse kulu korral jääb inimese enda tasuda 150 eurot ja 400 euro suuruse kulu korral 190 eurot.

Tulles tagasi diabeedihaiget puudutava näite juurde, siis esimesel juhul kulub tal 467 euro asemel 236 eurot ja pensionäril 284 euro asemel 204 eurot. Igati arvestatav võit.

Samuti teeb uus skeem patsiendi elu lihtsamaks, kuna apteegid arvestavad hüvitist automaatselt väljaostu hetkel. Rehkendus rakendub kohe, kui 100 eurot täis tiksub. Ühtlasi tähendab see, et hüvitist saavad kõik, kellel õigus, mitte ainult need, kes on seda taibanud küsida.

Ka praegune kord näeb ette retseptiravimite lisahüvitamise. Aga väiksemas mahus ja vaid taotluse alusel. Nii maksti mullu lisahüvitist 2543 inimesele, kuigi tegelikkuses võinuks seda saada 8474 inimest.

Eesti meditsiinisüsteemi üks tõsisemaid murekohti on meie inimeste suur omaosalus tervisekuludes, mis on jõudmas kriitilise piiri ehk 25 protsendi lähistele.

Inimeste enda kanda jäävate ravikulude tabelist nähtub, et 2015. aastal kulutati enim hambaravile (29%), retsepti­ravimitele (22%) ja käsimüügiravimitele (16%).

Kõige vaesemate leibkondade tervishoiu kogukuludest olid kulutused ravimitele tervelt 80 protsenti, kõige rikkamates leibkondades seevastu alla 20 protsendi.

On üldteada fakt, et madalapalgalistele ei ole hambaarstil käik pahatihti taskukohane. Kõik see näitab, kui hädavajalik on, et riik teeks jõupingutusi selle nimel, et arstiabi muutuks meie inimestele kättesaadavamaks ja ravi kvaliteetsemaks.

Kahtlemata on nii ravimihüvitise uus süsteem, kuhu riik eraldab tuleval aastal kolm miljonit lisaeurot, kui ka 1. juulist rakendunud seadus, mille järgi haigekassa toetab enam täiskasvanute hambaravi, sealhulgas pensionäride, rasedate ja alla aastase lapsega emade oma 85 euroga aastas, olulised tähised sellel teel.

Kõige kaalukam samm on aga kahtlemata valitsuse kevadine otsus suunata järgneval neljal aastal meditsiinisüsteemi juurde 215 miljonit eurot.