Sotsiaaldemokraatide esinumber Tartus on Marju Lauristin, koostööd ei välistata ühegi poliitilise jõuga (2)

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marju Lauristin.
Marju Lauristin. Foto: Kristjan Teedema

Tartu sotsiaaldemokraadid pidasid täna Ahhaa teaduskeskuses kohalike omavalitsuste valimiste eelset üldkoosolekut, mille käigus kinnitati valimisnimekiri ja avalikustati valimisprogramm. Nimekirja esinumber on europarlamendi saadik Marju Lauristin, kes lubas, et valituks osutudes pühib ta Brüsseli tolmu jalgadelt ning naaseb kodulinna Tartu asja ajama, võimaluse korral volikogu esimehena.

Sotsiaaldemokraatide valimisnimekirjas on 35 meest ja 34 naist. Lauristinile järgnevad erakonna linnapeakandidaat Jarno Laur, Helju Pikhof, Tõnu Ints, Kadri Leetmaa, Lemmit Kaplinski, Gea Kangilaski, Martin Hallik, Piret Uluots ja Karl Pütsepp.

Üldkoosolekul oli kohal ka erakonna esimees Jevgeni Ossinovski, kelle sõnul pole täna avalikustatud valmisprogramm mitte lihtsalt üks lubaduste nimekiri, vaid paberile sai pandud Tartu pikem arenguvisioon, mis ei piirdu üksnes järgmise nelja aasta pikkuse valmistsükliga.

Sotsiaaldemokraatide visiooni koondnimetus on «Nutikas Tartu». Selle alla on koondatud alavisioonid kasvav, õppiv, roheline, hooliv ja inimmõõtmeline Tartu.

Mida need punktid siis tähendavad ehk mida valijale lubatakse? Kasvava Tartu all näiteks seda, et igale linna elukoha registreerinud üliõpilasele tagatakse tudengitoetus (mis võiks Jarno Lauri sõnul olla ühe kuu üüri suurune), koostöös ülikoolidega asutatakse aga välistudengitele, välismaalastele ja välismaalt naasvatele peredele Tere keskus.

Õppiv Tartu tähendab muu hulgas seda, et kõigis Tartu põhikoolides soovitakse alustada võõrkeele õpet 1. klassist. Samuti tahetakse kaotada Tartu koolides teine vahetus ja anda koolidele võimalus alustada hommikul õppetööd enda valitud kellaajal.

Noorte Tartu alaprogrammis lubatakse igale lapsele ja noorele aastas 200 euro suurust huvihariduse toetust, samuti lubatakse sisse seada noorte kaasav eelarve. Samuti antakse lubadus, et linna ehitatakse aasta ringi kasutatav jalgpallihall.

Roheline Tartu tähendab ühelt poolt seda, et iga linnaruumist maha võetud puu asemele istutatakse uus asemele, ent ka seda, et Anne kanali ja Emajõe vahele soovitakse rajada Emajõe suurpark.

Hooliva Tartu all lubatakse vähendada omastehooldajate koormust, pakkudes neile puhkusevõimalust ja tugiteenuseid. Samuti soovitakse Tartusse luua nn põlvkondade keskus, kus oleks ühendatud eakate huviringid, lastehoiuteenus ja tegevused noortele.

Inimmõõtmelise Tartu keskmeks on jalgrattaliikluse jõuline edasiarendamine, mis tähendab eraldi rattaradade loomist võimalikult paljudele tänavatele ning paljuräägitud rattaringluse käima lükkamist. Sarnaselt ühe oma praeguse koalitsioonipartneri Reformierakonnaga lubatakse kesklinna rajada ühishoone linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile, mida ümbritseb linnapark.

Tähtvere valla elanikele, kellest haldusreformi tulemusel saavad peagi Tartu linna kodanikud, lubas aga Laur, et üleminek tartlaseks saab olema võimalikult sujuv. Teenused, mis on olnud erinevad, ühtlustatakse aja jooksul.

«Kui keegi täna näiteks lehma kasvatab, siis ei pea tundma hirmu, et see tegevus kuidagi põlu alla satub, Tartu linnas on väga okei lehmi kasvatada,» kinnitas Laur, mispeale Heljo Pikhof täpsustas, et selleks tuleb siiski uued eeskirjad teha.

Mis puudutab aga seda, kas on ka mõni poliitiline jõud, kellega sotsiaaldemokraadid Tartus kindlasti koostöö välistavad, siis kinnitasid nii Jevgeni Ossinovski kui ka Marju Lauristin, et sellist ei ole ning nemad kellegi ees ust kinni ei löö.

«Tartus on üldiselt poliitika siiani olnud põhimõttelistes väärtusküsimustes kaunis konsensuslik ja loodetavasti see ka nii jätkub,» märkis Ossinovski.

Marju Lauristin lisas, et Tartu volikogus on üldiselt olnud traditsioon, et kõik fraktsioonid teevad omavahel koostööd ning enamik neist otsustest, mis linnale on tähtsad, on võetud vastu suure häälteenamusega ja konsensuslikult. «Asju arutatakse nii kaua, kuni jõutakse ühisele tuumale lähemale,» ütles Lauristin.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles