Sinililled kuluvad keemiaklassis ära

Ülimalt lihtne: kui keemiaklassi nurgas kasvavast rooshibiskist tehtud tõmmist aluse sisse kallata, muutub vedelik rohekaks, happe muudab see aga punaseks. Pildil vasakult Karlova gümnasistid Marten Kask, Siim Kurvits ja Kristjan Kalve. Foto: Sille Annuk

Karlova gümnaasiumil ei ole enam vaja osta keemiatunnis hapete-aluste määramiseks spetsiaalribasid, õpilased saavad teha ise indikaatoreid kas või klassinurgas potis kasvavast rooshi­­biskist.

Kristjan Kalve kallab läbipaistva vedeliku hulka rooshibiski õitest valmistatud indikaatorit helde käega, pisut isegi liiga lahkelt, sest anuma sisu muutub peaaegu mustaks.

Vastu valgust on mensuuris näha aga rohekat tooni – järelikult oli esialgne vedelik alus. Happe korral oleks lõpptulemus punane.

Lilled alkoholis

Kolm Karlova gümnaasiumi 9. klassi noormeest, peale Kalve ka Siim Kurvits ja Marten Kask, said eelmise nädala lõpus riiklikul teadustööde konkursil põhikooliastmes esimese auhinna uurimuse eest, mis üritas välja selgitada, kas koduaiast korjatud taimi on võimalik kasutada hapete ja aluste määramiseks.

Algatuseks oli neil teadmine, et lilleõitele värvi andvad ained reageerivad alustele ja hapetele. Poisse juhendanud keemiaõpetaja Anneli Lukasoni sõnul on niisuguseid uuringuid tehtud maailmas varemgi, kuid siis on olnud alusmaterjaliks lilled, mida siin kandis ei kasva.

Noormehed võtsid aga ette meil tavalised sügislilled: roosa astri, lilla levkoi, sügismirdi ja klassinurgas õitsenud rooshi­­biski. Õied kuivatati, jäeti ööks näiteks etanooliga seisma ja kurnati järgmisel päeval. Saadud vedelikku katsetati hapete-aluste peal.

Peale lillede uurisid noormehed ka veinipunast pilvikut ja kärbseseent, kuid need katsed kukkusid läbi. Üsna tõenäoliselt neid ka ei jätkata.

Kõik sai alguse rahvusvahelisest projektist eTwinning, kus lõi kaasa palju rohkem õpilasi. Kalve, Kurvits ja Kask olid need, kes asja edasi uurisid ning tegid lõpuks ära kõige keerulisema osa – vormistasid tulemused teadustööks.

Kuna see on hooajaline projekt, uuritakse ka kevadisi ja suviseid lilli, leos on sinililled.

HTG näitas klassi

Samalt konkursilt said väga hea tulemuse ka Hugo Treffneri gümnasistid, kes tõid lausa kolm autasu – ühe teise koha preemia ja kaks kolmanda koha oma.

12. klassis õppivad noored uurisid erisuguseid asju – Uku-Laur Tali energiavõsa, Liisa Pool ingerisoomlasi ja Triin Paabo aminohappeid.

Gümnaasiumiastme parimad said peale rahalise auhinna ka võimaluse osaleda rahvusvahelistel teadusüritustel. Paabo saadetakse suvel rahvusvahelisele noorte teadusfoorumile Londonis ja Tali läheb sügisel Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile Helsingisse.

Tartlaste auhinnatööd
• Marten Kask, Kristjan Kalve ja Siim Kurvits (Karlova gümnaasium), «Hape-alus indikaatoreid loodusest», põhikooliastme 1. preemia.
• Triin Paabo (HTG), «Esche­­richia coli ribosoomi metüül­­transferaasi RlmH katalüü­­tiliste aminohapete kindlaksmääramine», gümnaasiumiastme 2. preemia.
• Liisa Pool (HTG), «Ingerisoom­­laste Eesti kaudu Soome evakueerimine Teise maailmasõja ajal», gümnaasiumiastme 3. preemia.
• Uku-Laur Tali (HTG), «Energiavõsa istutusmaterjali kasvupotentsiaal», gümnaasiumiastme 3. preemia.