Bussi oodates ei peagi mugavalt istuma. Peaasi, et seal keegi ei maga
Lisatud video

Tartlane Lia demonstreeris, kuidas ta uue bussiootekoja pingilt maha libiseb.

FOTO: Margus Ansu

Ma just mõtlesin, et kelle poole pöörduda, hakkas kesklinnas bussiootekojas istunud proua rääkima, kui Tartu Postimehe fotograaf sättis end pildistama uusi kumeraid istepinke, mis on linnaelanike seas tekitanud nurinat.

«See on nõmedus!» jätkas proua ja näitas fotograafile, kuidas ta pingilt alla libiseb, kui kusagilt kinni ei hoia. Oma muljeid oli ta nõus lahkelt ajakirjanikuga jagama, ent soovis, et tema perenimi siiski ajalehte ei jõuaks.

Uute bussipaviljonide pingid on kergelt kumerad. / MARGUS ANSU

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Nii loetles proua, kel eesnimeks Lia, uute ootekodade puudusi: suvel lähevad plastkattega pingid nii kuumaks, et istud nagu saunalaval, alles hiljuti nägi ta aga sajuilmaga, et vihma oli pinkide peale sadanud.

Kotti ei saa ka istmele toetada, ilma et sellest kinni ei hoiaks, sest kott lihtsalt libiseb maha. Taga targemaks! Pink on nii kõrge, et lühemat kasvu proua ei saa jalgu maha toetada ja seetõttu on pingi peal püsida kohe eriti keeruline.

Kui pildid tehtud, kogunes selle jutu peale pingile veelgi rahvast. Pikemat kasvu Raul toetas küll jalad maha, aga ütles, et ikka on ebamugav ja et eriti ebamugav on seljatagune jäme metalltoru, mis teeb istumisosa väiksemaks. «Nagu palgi vastu toetad,» sõnas mees. Tema kõrvale istunud naine kinnitas: ei ole mugav! 

Taga targemaks! Pink on nii kõrge, et lühemat kasvu proua ei saa jalgu maha toetada ja seetõttu on pingi peal püsida kohe eriti keeruline.

«Kui disainerile meeldib, siis sisustagu oma kodu selliselt,» lisas Raul, kuuldes, et bussiootekodade autor on tunnustatud disainer, kelle tööd ilmestavad paljusid Euroopa suurlinnu.

Mees küsis ka, miks on ootekojas kaks valgustit pinkide kohal, aga mitte bussitabloo ees, kus neid tegelikult vaja oleks.

Kõrvalpaviljonis oli rahvast juba kogunenud omajagu, sest selgus, et üks buss number neli on vahelt ära jäänud. Hoolitsetud välimuse ja kõrgete kontsadega naisterahvas istus pingil, jalg üle põlve, ja ütles, et sedasi saab ta paremini maapinnale toetada, et maha ei libiseks.

Varikatuse all seisnud vanem proua pistis seepeale vahele, et need on ikka väga ebamugavad pingid, kõik kurdavad, ja tema seepärast seisabki, et istuda seal ei saa. 

Bussiootekotta kogunenud rahvahulk noogutas üksmeelselt kaasa ja sumises nagu mesilastaru: milleks seda vaheseina sel pikal pingil on vaja, pingid on lühikesed, kõrvuti mahub istuma vaid kaks inimest. Ja üleüldse, miks pole pink kogu paviljoni pikkune, vaid bussigraafikute infotahvli ees lõpeb istumisosa ära?

Et tukk peale ei tuleks

Selliseid uusi bussiootekodasid paigaldas reklaamifirma JCDecaux sel suvel Tartu kesklinna 30. Firma võitis Tartu linnavalitsuse korraldatud riigihanke, valis välja paviljonide disaini ning peab järgmise 15 aasta jooksul neid ise hooldama.

Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus sõnas, et disainilahenduse väljavalimisel osales ka linnakunstnik, kes on nüüdseks koondatud. Arjus sõidab ka ise bussiga, kuid ta pole enda sõnul märganud, et ootekodade üle oleks põhjust nuriseda.

Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna liikluskorraldusteenistuse ühistranspordi peaspetsialist Madis Oona sõnas, et temani on uute varjualuste kohta jõudnud vaid üks nurin ning see puudutas pinkide vahel olevat vaheseina.

«Põhjus on selles, et inimesed, kes on elule jalgu jäänud, kipuvad seal magama,» rääkis Oona istumisosa poolitavast seinast.

Miks aga pingid peavad kumerad olema? «Võib-olla on põhjus sama, et toetada saab ennast, aga kui tukk peale tuleb, siis ...» mõtiskles ta ja soovitas pöörduda ootekojad paigaldanud firma JCDecaux poole.

Pseudoprobleem

JCDecaux Eesti OÜ arendus- ja tehnikadirektor Jaanus Kadak proovis ka ise sel kumeral pingil istuda Tallinnas Vabaduse väljaku juures, kus on samasugused bussiootekojad. «Istusin ja hakkasin meelega ennast libistama. Pseudoprobleem minu jaoks,» sõnas ta.

Pinkide kõrgust kommenteerides ütles ta, et see on istmete standardkõrgus kõikjal, ka bussis. «Ei ole nii, et on pikkade inimeste pink ja lühikeste,» rääkis 176 sentimeetri pikkune Kadak. Ta lisas, et bussid peavad sõitma hea graafiku järgi, nii et inimene ei peaks peatuses tunde istuma.

Kadak sõnas, et ootekojad on koos disaininud ja välja töötanud Lord Norman Foster ja JCDecaux ning Fosteri disainitud paviljone kasutatakse ka näiteks Milanos, Barcelonas, Oslos, Sydneys, Prahas, Hamburgis, Tamperes ja Luxembourgis.

Ta lisas, et pingi istmeosa kattev plastpind on libeduse vastu töödeldud mustriliseks ja pingi kumerus on minimaalne, et see kellelegi libisemisohtu ei tekitaks. Ootekoja tagaseinas paiknev metalltoru on Kadaku sõnul konstruktsiooniline element, mis hoiab suured klaaspinnad stabiilsena ning seetõttu toetub ootekoda maapinnale ainult kahe tagumise jalaga.

Kadak märkis veel, et paviljonis on välditud raskesti ligipääsetavate osade kasutamist, et sinna ei koguneks mustust. Lisaks on seinu kattev klaas vandaalikindlam, kümne millimeetri paksune (vanadel paviljonidel kuus millimeetrit).

See, et bussiaegade tahvli ees pinki pole, on aga linnavalitsuse seatud tingimus. Nii pääseb graafikuid lugema, ilma et peaks pingil istujale varba peale astuma.

Vaata lugeja saadetud pildilt, kas uued pingid ikka segavad magamist.

Tagasi üles