Laste külvatud teravili valmib uue õppeaasta alguses

Põllumajandusmuuseumi aednik Kairi Ait pidi esialgu teraviljapeenraid usinalt rohima, nüüd on vili juba peaaegu küps ning jäänud on vaid saagikoristamise vaev.

FOTO: Eili Arula

Põllumehed vannuvad praegusel kibekiirel viljakoristusajal tulist kurja, sest vihmane ilm ei võimalda kombainidel tööd teha. Seevastu need asutused, kes ühes koolilastega kevadel Eesti 100. aastapäeva tähistamiseks teraviljapeenrad rajasid, võivad rahul olla, sest kesine suveilm on vilja valmimise nihutanud tavapärasest mõne nädala võrra edasi. Seega saavad kevadel vilja külvanud koolilapsed üheskoos ka ise lõikusest osa võtta.

Üks neist kohtadest, kuhu koolilapsed kevadel Eesti sajanda sünnipäeva auks teraviljapeenrad rajasid, on Ülenurmel asuv Eesti põllumajandusmuuseum. Kevadel külvas põllumajandusmuuseumi aednik Kairi Ait koos Waldorfi kooli lastega tera- ja kaunviljaseemned peenraile muuseumi aias.

Tarvis rohida

«Et linnud kohe jaole ei saaks, külvasin ka teravilja otse vakku,» märkis Kairi Ait, kes nüüd suve jooksul on viljapeenarde eest usinalt hoolt kandnud.

«Kui külvata vilja suurele põllule, rohib põld end ise, kuid väikseid peenraid tuli algul ikka kõvasti rohida,» selgitas Kairi Ait teraviljapeenarde eest hoolitsemist. Peale rohimise suurt muud vaeva pole muuseumiaednik pidanud nägema. 

Ühte apteeki ei saa praktikante liiga palju võtta, sest siis võib praktika sisuline pool kannatada, rääkis Sepp.

Et vältida oa ja herne kallale kippuvaid kahjureid, otsustas Kairi Ait kaunviljade vahele külvata sinepit, mis kahjurid oast ja hernest eemal hoiab. «Sinepit külvasin pigem igaks juhuks, kuid herne valmimise ajal selgus, et ilmselt tasus ikka ära, sest ühestki suhkruhernekaunast mina usse ei leidnud,» lisas ta.

Oad-herned ja nisu on põllumajandusmuuseumi aias juba praegu küpsed, kuid koristus võib veel veidi oodata. «Oleme Waldorfi kooli lastega ennegi siia peenraid rajanud ja vilja külvanud. Näiteks on nende abiga siia külvatud lina ja tatart. Ootame ära, mil lapsed kooli lähevad, ning kutsume nad siis saagikoristusele, ehk saab see toimuma vanavanemate päeval (10. september – toim),» lisas Kairi Ait.

Lumine külv

Oskar Lutsu majamuuseumi õuele rajasid 9. mail teravilja-, oa- ja hernepeenrad Mart Reiniku kooli neljandate klasside lapsed. «Tol päeval oli hirmus külm, lõpuks sadas isegi lund,» meenutas Tartu linnamuuseumi kuraator Meeli Väljaots.

Lutsu majamuuseumi perenaine Liivi Rosenvald sättis külvipäeva lõpul hernestele ja ubadele kohe katteloori peale, et linnud jaole ei saaks ning seemnel oleks idanemiseks parajalt sooja. 

«Eks saak sõltub muidugi külvaja usinusest, kuid mõnel peenral on ikka päris hulga taimi vahelt kaotsi läinud,» sõnas Rosenvald, kelle arvates võib selle küll lindude süüks panna.

Ka Oskar Lutsu majamuuseumi perenaine ootab, mil lapsed taas kooli naasevad, et siis ühiselt viljakoristus ette võtta.

Tartu- ja Jõgevamaal laiub 21 temaatilist viljapeenart

Agronoom Heino Laiapea algatas Eesti 100. aastapäeva auks saja Eestis aretatud tera- ja kaunviljade peenra rajamise. Eesti taimekasvatuse instituudi (ETKI) sordiaretajad on valinud teraviljapeenral kasvatamiseks odra «Maali» ja «Anni», kaera «Kalle», suvinisu «Voore» ja «Hiie», põldherne «Kirke» ja «Mehis» ning põldoa «Jõgeva».

Jõgevamaal on viis teraviljapeenart: taimekasvatuse instituudi põldudel, Elistvere loomapargis ja kolme eraisiku aias.

Tartumaal on 16 teraviljapeenart: Eesti Rahva Muuseumi juures, Eesti põllumajandusmuuseumis Ülenurmel, Oskar Lutsu majamuuseumi aias ja kol-meteistkümne eraisiku aias. Eili Arula

Tagasi üles