Kui võimumängud jätkuvad, jäävadki karikad üle ajama

Foto: Jaanus Lensment

Haldusreformi järel on omavalitsused suuremad ja volikogude vastutus suurem. Ühinevate piirkondade puhul paratamatu meie-teie sündroom vajab lahendamist ja ühtekuuluvustunne tekitamist, kuid on ka oht, et vanad tülid kanduvad edasi uutesse volikogudesse.

Valimised ja ühinemine on kohe ukse ees. Õige elvalase otsingud käivad ja karikad on täituma hakanud. Uueks Elva vallaks ühinevates omavalitsustes on poliitmängud keenud üle katlaserva. Konguta volikogu vahetas kaks kuud enne valimisi välja volikogu esimehe, selles ametis oli varem loo autor, ja vallavanema ning samale teele läks Elva linnavolikogu.

Ajalehes ilmub lugusid õige elvalase määratlusele, karikate täitumisele või avalikule arvamusele tuginevaid õigustusi oma käikudele. Ma ei taha arutleda, kas Elvas on Maksimarketit vaja või mitte ning kes kellele mida ütles või kes mis komisjoni istungil keda umbusaldas. 

Ka ei hakka ma kirjutama Konguta volikogu istungitest, kus väideti olevat sündinud uus koalitsioon, kuna Konguta vald jätvat laguneva mulje, kuid senist võimu umbusaldati hoopis uue pargi ja Taska platsi tegemise pärast ning kiideti, et kaks endist vallavanemat tulevat valla mainet päästma, upitades ennast mõneks kuuks võimule.

Küll tahan avada teemat laiemalt uue tekkiva Elva valla vaatest. Sellesse ühinevad Elva linn, Konguta, Rõngu, Rannu ja Puhja vald ning mitmed külad Palupera ja Puka vallast.

Kõik, mis toimus eile või toimub täna ühinevates omavalitsustes, hakkab mõjutama tulevase uue valla elu ja olu. Enamgi. Juba oktoobris valitakse ühine 29-liikmeline volikogu.

Milline on õige elvalane siis? Kas mina oleksin õige elvalane, kui olen käinud Elvas koolis, aga elan praegu Konguta vallas? Poes käin, jah, Elvas, kuid kas see peaks mind tegema Maksimarketi pooldajaks või vastaseks? Samuti kas rohelise ja parkide rohke Elva turuplatsipark on õige või vale asi?

Vahetada välja valla- või linnajuhid valimiste eel kaheks kuuks ei ole muud kui omale parema positsiooni tekitamine ning linna- või vallakodanike huvidega ei ole siin mingit pistmist.

Nüüd on ju elvalased ka kõik need, kes polegi ehk Elvas koolis käinud, sellest pargist läbi jalutanud või ei poodlegi praeguses kaubanduskeskuses.

 Kas saan üldse olla õige elvalane olukorras, kus ma olen uue omavalitsuse piiride järgi elvalane, aga pean ennast siiski kongutalaseks? Või mis siis, kui teistes seniste valdade elanikud ennast ka rõngukaks, puhjakaks või hoopis aakrekaks peavad? Kui meil ei ole seisukohta pargi ja Maksimarketi kohta, kas me pole siis õiged elvakad?

Karika täitmisest ka mõni rida. 

Nägin seda väidetavat karika täitumist kaks kuud enne ühinemist ja valimisi ka Kongutas. Vahetada välja valla- või linnajuhid valimiste eel kaheks kuuks ei ole muud kui omale parema positsiooni tekitamine ning linna- või vallakodanike huvidega ei ole siin mingit pistmist. 

Elva puhul Maksimarketi või Konguta puhul Taska platsiga pole siin mingisugust muud seost kui ainult ettekääne omakasupüüdlikku tegu õigustada.

Me ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et valimistel annavad inimesed omavalitsuse volinikele ja valitsustele hinnangu. Hinnangu saamiseks tuleb kandideerida ja hindeks on saadud hääled. Sellised vangerdused kaks kuud enne valimisi on läbinähtavalt valijate lollitamine ja rumalaks pidamine.

Esmalt võetaks ära õiglase hinnangu andmise võimalus seniste valitsejate tehtule ja teiseks sätitakse ennast ehtima võõraste sulgedega lindilõikamiste kaudu või tiitliga  visiitkaardil. Valija sunnitakse otsustama emotsionaalses, mitte ratsionaalses faasis. Samal teemal kirjutas ka üks Elva linnavolinik leheveergudel.

Selliste käikude ainus motiiv on hirm jääda valimistel varju, ise midagi kogukonna, linna või valla heaks tegemata. Pole seni suudetud valda või linna arendada, ega siis suudeta ka kaks kuud enne valimisi paremale positsioonile vangerdades. Suunates kõik näpuviibutused ühele projektile üritatakse sellega võtta fookus muult arendustegevuselt. Ainult silmaklappidega valija ei näe seda lihtsasti läbi.

Seda enam, kui ametikohale upitatakse juba varem võimu teostanu, kes pole olnud selles just väga edukas varemgi. Või pannakse etteotsa mõni edev seltsiline, kes need viimased kaks kuud saab oma ego toita ja prõmmida avalikkusele kui tähtsa ametikoha täitja. Silma kinni pigistades võetakse heameelel vastu ühinemisega kaasnev kuue kuu palga suurune hüvitis volikogu esimehele ja valitsusjuhile. Sellist asja aitavad ellu viia volikogudesse valitud saadikud, kes sellega ei täida aga voliniku kohustust seista oma valla või linna eest, vaid seisavad nii pigem oma liidrite ning erakonna soovide eest. 

Kõige kurvem, et selline ärapanemine tuleb volikogudest kaasa uue Elva valla volikokku. Selge, et paljud senistest juhtidest on ka uues Elva volikogus ning kättemaks, mäng mängu pärast ja egode toitmine jätkub. Tagaplaanile jääb Elva valla igapäevane hakkamasaamine ja jätkusuutlikkus. Vanade arvete klaarimine leiab uue väljundi uues volikogus. 

Kahjuks juhtub see kõik nüüd, mil volikogude roll pärast valimisi kasvab. Omavalitsused on suuremad, eelarved suuremad ja vastutus kulutusi õigesti planeerida suurem. Ühinevate piirkondade puhul paratamatu meie-teie sündroom vajab lahendamist ja ühekuuluvustunne tekitamist.

Kui volinikud aga südametunnistuse järgi ei otsusta, on kellegi käsutäitjad ning vaatavad pealt, kuidas egod otsivad tähelepanu teiste tööde mahategemisega, pole kasu ei õigest elvakast või karikatest, need jäävadki üle ääre ajama.

Pigem jäägu karikad täitmata võimumängudest ja omakasust suunatud otsustest. Õige elvakas ei ole omakasupüüdlik ja kättemaksuhimuline, vaid uuendusmeelne, positiivne ja ettevõtlik.