Esmalt võetaks ära õiglase hinnangu andmise võimalus seniste valitsejate tehtule ja teiseks sätitakse ennast ehtima võõraste sulgedega lindilõikamiste kaudu või tiitliga visiitkaardil. Valija sunnitakse otsustama emotsionaalses, mitte ratsionaalses faasis. Samal teemal kirjutas ka üks Elva linnavolinik leheveergudel.
Selliste käikude ainus motiiv on hirm jääda valimistel varju, ise midagi kogukonna, linna või valla heaks tegemata. Pole seni suudetud valda või linna arendada, ega siis suudeta ka kaks kuud enne valimisi paremale positsioonile vangerdades. Suunates kõik näpuviibutused ühele projektile üritatakse sellega võtta fookus muult arendustegevuselt. Ainult silmaklappidega valija ei näe seda lihtsasti läbi.
Seda enam, kui ametikohale upitatakse juba varem võimu teostanu, kes pole olnud selles just väga edukas varemgi. Või pannakse etteotsa mõni edev seltsiline, kes need viimased kaks kuud saab oma ego toita ja prõmmida avalikkusele kui tähtsa ametikoha täitja. Silma kinni pigistades võetakse heameelel vastu ühinemisega kaasnev kuue kuu palga suurune hüvitis volikogu esimehele ja valitsusjuhile. Sellist asja aitavad ellu viia volikogudesse valitud saadikud, kes sellega ei täida aga voliniku kohustust seista oma valla või linna eest, vaid seisavad nii pigem oma liidrite ning erakonna soovide eest.
Kõige kurvem, et selline ärapanemine tuleb volikogudest kaasa uue Elva valla volikokku. Selge, et paljud senistest juhtidest on ka uues Elva volikogus ning kättemaks, mäng mängu pärast ja egode toitmine jätkub. Tagaplaanile jääb Elva valla igapäevane hakkamasaamine ja jätkusuutlikkus. Vanade arvete klaarimine leiab uue väljundi uues volikogus.
Kahjuks juhtub see kõik nüüd, mil volikogude roll pärast valimisi kasvab. Omavalitsused on suuremad, eelarved suuremad ja vastutus kulutusi õigesti planeerida suurem. Ühinevate piirkondade puhul paratamatu meie-teie sündroom vajab lahendamist ja ühekuuluvustunne tekitamist.
Kui volinikud aga südametunnistuse järgi ei otsusta, on kellegi käsutäitjad ning vaatavad pealt, kuidas egod otsivad tähelepanu teiste tööde mahategemisega, pole kasu ei õigest elvakast või karikatest, need jäävadki üle ääre ajama.
Pigem jäägu karikad täitmata võimumängudest ja omakasust suunatud otsustest. Õige elvakas ei ole omakasupüüdlik ja kättemaksuhimuline, vaid uuendusmeelne, positiivne ja ettevõtlik.