Vehendi üsna uus paadisild läks vett vedama
Kolmapäeval kell 23 andis EMHI Emajõe veetasemeks 314,5 cm

Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse alla kuhjunud jää nihutas paigast järvemuuseumi terrassi.

FOTO: Sille Annuk

Paari päeva tagune tugev loodetuul puhus Võrtsjärvel jää liikuma. Aga pole head halvata: jää sai jagu Vehendi puhkekeskuse paadisillast ja nihutas pisut paigast järvemuuseumi terrassi.


«Jää hakkas liikuma esmaspäeva pärastlõunal kella kolme paiku,» teatas Vehendis asuva Eesti Maaülikooli (EMÜ) limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur.

Esmalt ronis jää limnoloogiakeskuse muulile. Siis randus jää sealt mitukümmend meetrit kaugemal ja tõukas järvemuuseumi terrassi-vaateplatvormi kuus-seitse sentimeetrit oma kohalt eemale. Katki murdusid terrassi mõned lauad.

Õhtupoole tuul rauges ja jää liikumine peatus, hilisõhtul kuhjusid Tondisaare juurde jäämäed.

Männid tõmbasid pidurit

Eile hommikul avastas EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse spetsialist Meelis Kask, et tuulega randa kandunud jääkamakad olid limnoloogiakeskusest paari kilomeetri kaugusel Vehendi puhkekeskuses purustanud paadisilla.

«Loodus näitab inimestele, et Võrtsjärve äärde ei tasu paadisilda teha,» ütles limnoloogiakeskuse teadur Lea Tuvikene. «Mõnel aastal jäi see vee alla, mõnel aastal jälle kuivale.»

Rannu vald tegi lõviosas eurorahaga rajatud Vehendi puhkekeskusse 40-meetrise paadisilla 2005. aasta lõpus. «Loodus näitas oma jõudu,» tõdes Rannu vallavanem Maa­­no Koemets. «Õnneks püüdsid männid paadisilla tükid ja jää kinni, muidu oleks ka riietuskabiin läinud.»

Et juhtum on väga värske, pole veel teada, mis saab purustatud paadisillast. «Esmalt kogume sealt kasutuskõlbliku materjali kokku ja vaatame, kas ja kui palju saab paadisilda parandada,» ütles vallavanem. Suuremat taastamistööd ei saa ta lubada, sest valla eelarves pole selliseks ettenägemata tööks raha kõrvale pandud. Jää tekitatud teistest purustustest polnud vallavanem eilseks kuulnud.
Jääminek hilineb

Võrtsjärve põhjaosa on Valma kaluriküla kandis juba jäävaba. Millal kogu järv puhtaks saab, sõltub ilmast. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel on Võrtsjärv Jõesuu kandis jääst vaba enamasti 24. aprilliks.

«Kui võtta arvesse, et tänavu on kevad nädal aega hilinenud, siis võib oletada, et ka meie suured veekogud vabanevad jääst hiljem,» ütles EMHI hüdroloogia osakonna peaspetsialist-hüdroloog Liidia Klaus.

Peipsil pole jääminek alanud. «Suurem osa Peipsist on veel jääs, aga esmaspäevane loodetuul tekitas ka seal lahvandusi,» rääkis Liidia Klaus.

Lämmijärves on samuti lahtised alad, Mehikoorma kandis on järvele jäänud vaid kallasjää. Pikaajaliste andmete põhjal vabaneb Peipsi jääst tavaliselt 27. aprilliks. Jääminekuga algab järvedel intensiivne veetõus, mille tipp jõuab kätte mai teises dekaadis.

Tagasi üles