Lauljatele avaldas muljet lastekodulaste musikaalsus

Tartu kristlikku noortekodu külastanud Hanna-Liina Võsa (vasakul) ja Liisi Koikson tunnistasid, et lapsed teevad alati südame soojaks ning neil on hea meel, kui nad saavad laste ellu tuua elevust ja pöörata neile tähelepanu. Foto: Margus Ansu

Kui Hanna-Liina Võsa laulis üleeile Tartus «Do-re-mi’d», lõõritas seitsme von Trappi asemel temaga kaasa paarkümmend lastekodulast, üks musikaalsem kui teine. «Teil tuli päris hästi välja,» kiidab Hanna-Liina. «Sul ka!» vastab lastest üks pisemaid. 

Lauljaid Hanna-Liina Võsa ja Liisi Koiksoni tõi üleeile Tartu kristlikku noortekodusse heategevusüritus ja peatne kontsert «Anneta aega». Nagu nimi ütleb, annetasid lauljad enda aega ja tegelesid särasilmil lastekodulastega.

«Oo, kui lahe! Teil on siin nii palju pille,» uudistavad Võsa ja Koikson laste üht lemmikruumi – muusikaklassi. Lapsed on häbelikud nagu eestlased alguses ikka. Tahaks ehk midagi küsida, rääkida, kuid ei julge veel eriti. Sosistamine tundub esialgu õigem.

Kohmetusest aitab üle saada muusika. Lapsed võtavad eri nurkadest pillid: trummid, süntesaatori, ksülofoni, flöödi ja viiuli ning  pärimusmuusikaansambel Kapten Trumm pooles koosseisus on esinemiseks valmis. «Indiaani rahvalaul,» tutvustab tütarlaps viiuliga.

Karta pole midagi

Lugu voogab ühtaegu pehmelt ja rütmikalt, takerdudes siis ootamatult lõpu eel. «Teate, pole midagi, kui sassi läheb. Teed näo, et sa just niimoodi tahtsidki mängida,» õpetab Liisi Koikson. «Jah, mängid rahulikult edasi ja publik ei pruugi arugi saada, et midagi valesti läks,» rehmab Hanna-Liina Võsa julgustavalt käega.

Järgmise loo ajal haarab Liisi Koikson juba ise vabad trummid ja improviseerib lastega kaasa. Hanna-Liina Võsa näitab samal ajal publiku seas endast paar tooli kaugemal istuvale tüdrukutirtsule, millal on õige aeg trianglil kõlks lüüa.

Hanna-Liina Võsa ja Liisi Koikson nendivad justkui ühest suust, et muusikutele tuleb pakkumisi heategevusüritustel osalemiseks tohutult palju ning kõiki paratamatult ei jõua vastu võtta. «Anneta aega» jäi aga muusikutele silma. «Võib-olla selle pärast, et see on suunatud otseselt lastele,» mõtiskleb Liisi Koikson.

Folgil näeme!

1. mail Tartus toimuva heategevuskontserdi «Anneta aega» üks korraldaja Käthe-Riin Tull tudengiorganisatsioonist AIESEC selgitab, et kontserdi eesmärk on tänada nii praeguseid vabatahtlikke Tartu asenduskodudes kui innustada kõiki hakkajaid inimesi ka ise aega annetama ja vabataht­liku­tööd tegema.

«Lisaks rahalistele annetustele on lastekodulastel vaja individuaalset tähelepanu ja positiivsete eeskujude loomist,» rääkis Tull ning lisas, et lastele pühendatud aja väärtust on raske üle hinnata.

Kristliku noortekodu kasvataja Kersti Jukk ütles, et lastele annab see väga palju, kui neile eeskujuks olevad inimesed külla tulevad.

«Kas sa tuled homme jälle?» sikutab väike tüdruk Han­na-Liina Võsa sõrmest, kui lauljad on lastele andnud autogrammidega «Libahundi» plakatid ja plaadid ning sätivad end lahkumisvalmis.

«Homme ei saa kahjuks,» raputab Hanna-Liina Võsa pead. «Homme (eile – toim) on meil etendus.» – «Aga näeme folgil! Kindlasti näeme folgil!» ütleb hoogsalt Liisi Koikson, kellele pärimusmuusikasõpradest lapsed on äsja rääkinud, et ootavad suvist Viljandi folki.

«Anneta aega»
• Heategevuskontsert 1. mail kell 17.30 Vabaduse puiestee ja Poe tänava ristil.
• Esinevad Liisi Koikson, MID ja HaleBopp Singers, kontserti juhib hea tahte saadik Madis Milling.
-----------------------------------------------

Arvamus

Liisi Koikson
Meile öeldi enne külaskäiku, et siinsed lapsed on musikaalsed, aga et nad nii paljusid pille mängivad ja lausa bändi teevad, tuli üllatusena. Väga tublid lapsed! Soovitan neil ainult jätkata ja võib-olla ka omi laule rohkem teha. Teinekord võiksime neile isegi bänditundi anda.

Hanna-Liina Võsa
Soe tunne on midagi sellist teha. Ma mäletan siiani eredalt oma kõige esimest heategevusüritust. Olin veel laps ja laulsin Ave Kumpase ansamblis, kui me käisime jõulude ajal Muraste lastekodus piparkooke tegemas. See läks kuidagi nii hinge.

Mikk (18)*
Tore on näha andekaid inimesi. Mäletan, et kui ma veel väiksem olin, siis Liisi Koikson oli telekas ja võitis lauluvõistluse. Mul oli hea meel, et ta võitis. Häid inimesi on alati hea meel näha ja eriti veel selliselt elualalt, mis huvi pakub. Ma ise käin sageli kontsertidel ja teatris, mängin noorteansamblis trumme ning löökpille. See on mu hobi. Väga mõnus hobi.

Mariliis (15)
Vahepeal ma mõtlen, et külalisi võiks tihedaminigi käia, saaks rohkem esinemiskogemust. Tore on. Lisaks armastan ma täiega Liisi Koik­soni laulu «Sinu hääl», see on nii äge. Õpin ise muusikakoolis klarnetit ja kaalun tõsiselt, kas võiks klarnetiga tõsisemalt edasi tegeleda.

Teele (13)
Väga lahe õhtu oli. Rõõm oli neile esineda ja näidata natuke seda, mida me oskame. Õpin klaverit ja viiulit ning olen mõelnud tuleviku muusikaga sidumise peale. Samas huvitab mind meditsiin. Eks mul on veel aega mõelda, kas valida muusika või meditsiin.

* Laste nimed on muudetud.