ERMi toiduäril on auditi järgi riigiabi risk

Eesti Rahva Muuseum.

FOTO: Margus Ansu

​Kultuuriministeeriumi tellitud auditist selgub, et Eesti Rahva Muuseumis ei ole omatulu teenivad üksused saavutanud oodatud tulemusi, mistõttu esineb risk, et riigieelarve raha ei lähe kogu mahus muuseumi põhitegevusele ning mõned planeeritud ettevõtmised ei pruugi saada tehtud tasakaalus eelarve piires.

Ministeeriumi asekantsleri Tarvi Sitsi kirjaliku kommentaari järgi pingestab see põhjendamatult muuseumi põhitegevuseks ettenähtud eelarvet ning sellega seotud töid ja arendusi.

Mahukas audit enam kui sajal leheküljel esitab hulga küsitavusi ja puudusi. 

Audiitori üks tähelepanekuid on, et toitlustusalal on mullu augustist novembrini makstud toitlustusjuhi ja peakoka töötasu riigieelarve rahast. Omatulu teenivate alade kulud tuleb katta riigiabi vältimiseks aga omatulust. Puudusi tuvastati toiduvaldkonna laomajanduses.

Kriitilisi tähelepanekuid oli mitme valdkonna kohta. Näiteks et ERM on ostnud Eesti Üliõpilaste Seltsist liputeemalisi kaupu, kuid selles võib näha korruptsiooni- ja maineriski, sest ERMi avalike suhete juht Kaarel Tarand on ja ERMi direktor Tõnis Lukas on olnud EÜSi liige.

Ka on audiitor osutanud, et muuseumi suhted muuseumi toetuseks loodud ERMi sõprade seltsiga pole selgetel alustel. MTÜ palku on pikka aega makstud ERMi eelarvest.

Audiitor leidis, et aruandes kajastatud puuduste üldine põhjus on ERMi kiirest kasvust tulenev protsesside ebapiisav ajakohastamine. ERMis puuduvad või vajavad olulist täiendamist mitmed siseregulatsioonid, mis on vajalikud sisekontrollisüsteemi toimimiseks. Näiteks sularahakassa, eelarvestamine ja omatulude prognoosimine, korruptsiooni ennetamise meetmeid käsitlev kord, asjaajamiskord, hangete kord.

Tõnis Lukas ütles ajalehele, et teema kajastuse juures üllatab teda, kuidas seda auditit esitatakse olevikusündmusena, justkui tegeldaks käesoleva aja puudustega, kuid auditi koostamine käis märtsis-aprillis ja esitatud kriitikale vastas muuseum juba siis. Suur osa ettepanekuid olevat juba ellu viidud. 

Ka kriitika omatulude kasinuse kohta oli tema sõnul adekvaatne siis, kuid mitte praegu. Lukase sõnul on nii toitlustus kui muuseumipood kasumis. Toitlustusalal oli arenguhüpe juunis, kui lõpuks jõudis pärale pikalt oodatud sisustus. Plussis on toiduäri nii kulude kui ka eelarvega võrreldes. «Tänavu toitlustusest saadud omatulu oli 11. augustiks 621 611 eurot. Pärast kulude mahaarvamist jääb sellest järele 25 324 eurot ja toetab seega muuseumi põhitegevusi,» sõnas Lukas.

Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits ütles telefoniintervjuus, et korralagedust ERMis ei valitse, asutus toimib, kuid vajab täiendusi. «Audit, ükskõik kui kantseliitlikult see ei kõla, on juhtimise abivahend, see toob välja riskid ja paneb ette, kuidas asjad korda saada. Kõigi teemade puhul on see välja toodud,» ütles ta.

Sits nentis, et probleemid on seostatavad muuseumi töömahu mitmekordse suurenemisega, ministeeriumi mure on, et vales suunas teele asudes vead kuhjuma ei hakkaks.

Ministeerium tellib uue aasta alguses järelauditi selgitamaks, kuidas on puuduste kõrvaldamine läinud. Lisaks on kavas eraldi analüüs restorani ja kohviku kohta.

Tagasi üles