Toormaterjalist purjekaks ehk Kuidas viie päevaga veele saada

Päevad, mis läksid purjekate ehitamiseks, võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Needsamad alused pandi kohe valmimise järel Anne kanalil proovile. Foto: Margus Ansu

​Tartus Anne kanalil võis üleeile õhtul näha tavapäratut pilti: kanali veerel rannavalvetorni juures seilasid purjetajad tuttuute lumivalgete purjekatega. Kui juba Anne kanalil purjetamine iseenesest tekitab elevust, siis veelgi avaldab muljet tõik, et purjekad olid valmis teinud algajad meisterdajad viimase viie päevaga.

Nimelt korraldas Narva maanteel asuv avalik töökoda SPARK Makerlab purjekaehitamise linnalaagri, kus kõik huvilised said endale tasu eest täitsa ise Optimisti klassi kuuluva purjeka valmis ehitada.

Laagri eestvedaja ning SPARK Makerlabi ühe asutaja Uku Püttsepa sõnul on Optimist üks maailmas enim levinud purjekaklasse, millega alustavad sõitmist ka kõik noored. Seetõttu on purjeka ehitamiseks mõeldud joonised kõik internetist leitavad ning see muudab kogu ehituse hõlpsaks. Purjekakere oli Uku Püttsepa sõnul tehtud Brasiilia männivineerist, taglases olid poom ja mast alumiiniumist, puri kujutas endast aga kokkuteibitud koormakatet. 

Meisterdajate seas nii noorpaare kui perekondi

Ühtekokku ehitati Makerlabis viis purjekat. Oli nii üksiküritaja, noorpaar kui ka terveid perekondi. «Kõik osalejad olid väga tublid ja said väga hästi hakkama, nad olid siiralt huvitatud,» iseloomustas Püttsepp osavõtnuid.

Teiste seas võttis purjekaehitamise laagrist osa perekond Truu: pensionärist isa Kill Truu ning tema pojad Ahto ja Tiit. Laagrisse vedas perekonna Ahto. «Nägin kuulutust ning see tundus õige mõte, mida teha puhkuse viimase nädalaga,» lausus ta. Purjetanud oli ta varem vaid korra, kaks nädalat tagasi. Ehitanud on aga natuke küll: «Koju olen paar kappi teinud.» Väga suureks ehitajaks ta end aga pidada ei tihanud.  

Ülikooli ajal võttis Uku Püttsepal purjeka ehitamine aega viis aastat, nüüd valmistab ta teisi ette merele minema viie päevaga.

Kill Truu seletas, et tegelikult polnud purjeka ehitamises üldse midagi keerulist, sest joonised olid kõik ette antud. 

Ühtlasi on perekonnal muidu side purjetamise ning laevandusega olemas. Killi isa oli olnud Saaremaal Kuressaare jahtklubi liige, tal endal on käes roolimehe paberid ning kolmandal pojal Paavol on jahikapteni diplom. 

Lisaks Truudele oli meisterdamas perekond Matiisenid: vanaisa Kaido ühes poja Tambeti ning viimase varases koolieas laste Silveri ja Otiga, kaks päeva oli abiks ka Kaido üks sõber.

Matiisenite perekonnal erinevalt Truudest purjetamisest nii palju eelteadmisi ei olnud. Samas ütles Tambet Matiisen, et tal on huvi purjetamise vastu. «Nüüd saabki hakata katsetama. Ega siin mingit suurt teadust pole ju, tuul puhub ja nii ta edasi liigubki.»

Tambet Matiisenile oli purjekaehitamine raskem, kui ta alguses arvas. «Üllatavalt keeruline oli. Ma arvasin, et meile antakse nii-öelda legotükid, mida peab hakkama kokku panema, aga saime hoopis toormaterjalid, mida siis lõigata ja kleepida. Nii et täismäng,» sõnas ta. 

Juba aasta aega Tartus tegutsenud SPARK Makerlabi eestvedaja Uku Püttsepp seletas, et idee inimesed purjekat ehitama panna tuli tal isiklikust kogemusest. 

Viie aasta asemel viie päevaga

Ülikooli ajal oli ta ka endale purjeka ehitanud. Püttsepal ei võtnud ehitamine aega aga viis päeva, vaid hoopis viis aastat.

«Viie aasta pärast, siis kui mul purjekas juba valmis oli, sain aru, et kui palju kiiremini oleks selle võinud valmis teha. Kui palju kiiremini oleksin ma saanud purjetama, selmet tööpinki nühkida,» kõneles Püttsepp. «Nüüd soovingi ma Makerlabis oma teadmisi edasi anda ning näidata, et tegelikult on kõik need viis aastat taandatavad viiele päevale.»

Püttsepa sõnul ei jää purjekate meisterdamise laager kindlasti viimaseks selliseks algatuseks. Tema sõnul plaanitakse sügisel käima lükata nii noorte robootikaring, elektroonikaring kui ka leiutajatering, ühtlasi jätkatakse avalike töökodade korraldamist.

«Meie ülesanne ongi oma töötubadega kasvatada üles insenere ja loodusteadlasi maast madalast, et juba varakult tekiks see mentaliteet, et sa saad ise asjad ära teha, kui sul on usku, lootust ja tahet,» seletas ta. 

«Lauljaid õpetatakse laulma noorest peast ja mingis vanuses öeldakse, et nüüd on juba lauljaks õppida liiga hilja. Inseneriks õppima minnakse aga alles ülikoolis. Meie tahame seda muuta,» ütles Püttsepp.