/nginx/o/2017/08/22/7018709t1hd1ac.jpg)
Elva linna atraktiivsus on viimase kahe aasta jooksul kasvanud ja seda näitavad erakapitali investeeringud. Valmisid FC Elva staadion ja Olerexi uus tankla, laiendati rahvusvahelise ettevõtte Enics Eesti tootmishoonet, uuendati postimaja, avati uus restoran Waksal, taastati Elva ajalooline purskkaev, ehitati uusi elamuid ja lammutati juba aastaid väga ohtlikus seisus olnud Elva kultuurimaja, kohalikele tuntud ka kui tondiloss.
Siia nimekirja oleks kuulunud ka Elva tarbijate ühistu viiemiljoniline investeering: plaanis oli ehitada tulevase Elva valla keskusesse nüüdisaegne kaubanduskeskus.
Ühistu sai selliseks plaaniks julgust Elva linna tegemistest: valmisid aastakümneid oodatud uus Elva kultuurikeskus, linnasaun, korrastati raudteejaama plats, ehitati Käo tee kergliiklustee, remonditi muusikakooli ruumid ja avati uusi lasteaiaruume.
Praegu veel on pooleli Elva gümnaasiumi õppehoone rekonstrueerimine, spordihalli ujula projekteerimine ning Kesk tänava ja linnaväljaku arendus. Mina nimetaksin seda doominoefektiks: tuli ära oodata esimese klotsi langemine, et saada üle seisakust Elvas.
Elvale oli ühistu ettepanek algatada detailplaneering kaubanduskeskuse laiendamiseks unikaalne võimalus. Kahjuks muutus kõnealune detailplaneering kohe algusest peale poliitiliseks teemaks.
Milles siis tuum? Tegemist oli juba varem likvideeritud pargiga, kuhu oli vahetult enne eelmisi valimisi rajatud betoonkattega turuplats.
Parkla rajamine turuplatsile poleks kaalumisele tulnudki, kui see oleks endiselt olnud roheline park, nagu see oli enne betoonkatte saamist.
Ka Käo tee kergliiklustee rajamiseks tuli langetada mitukümmend elujõulist puud ja sellele vastuhääli ei tulnud. Seetõttu tuli ühistu plaanile vastu seismine mõnevõrra üllatusena, ent kinnitas omakorda seda, et teema oli ja on poliitiline.
Praegune Elva linnavalitsus on oma tööd teinud koalitsiooni kokkulepete kohaselt ja alati tuginenud volikogu otsustele.
Poliitilise vastasseisu tõttu on aga levinud hulga valeinformatsiooni, mis on linnarahvast eksitanud.
Ühegi detailplaneeringu pärast pole Elvas olnud nii laiapõhjalist arutelu kui Maksimarketi kavandamise puhul. Linnavalitsusele on esitatud hulga ettepanekuid ja arvamusi, mida on suures osas ka arvestatud.
Maksimarketi ehitamise poolt koguti 3780 häält, mis aga volikogu mõnede liikmete silmis ei tähenda midagi, sest see ei sobi kokku nende teooriate ja retoorikaga.
Olukorra kummalisust näitab vastaspoole rõhutamine, et nemadki soovivad kaubanduskeskuse laienemist, kuid seda mitte linnale kuuluva maa arvelt.
Kahjuks otsustas Elva tarbijate ühistu lõpetada Maksimarketi detailplaneeringu, kuna opositsiooni nõudmine ehitada maa-alune parkla polnud juba algusest peale ühistule sobiv lahendus.
Tasu eest linna maa kasutusele andmine oli kompromiss ühistu investeeringuks.
Maa kasutamise aastatasu oleks olnud Elva linnavolikogu otsuse kohaselt 23 000 eurot, mida alates teisest lepinguaastat oleks hakatud tõstma kinnisvara hinnaindeksi alusel.
Tegemist oleks olnud linnale kasuliku pikaajalise sissetulekuga.
Maksimarketi rajamisega suurenenuks Elva linna atraktiivsus ja külastatavus, mis pakkunuks lisavõimalusi teistelegi ettevõtetele.
Minu poole on pöördunud investorid, kes näevad Elva linna arengut ja potentsiaali, ning sooviksid piirkonda investeerida, aga sellise poliitilise situatsiooni tõttu jäetakse pigem otsused tegemata.
On äärmiselt kahju, et poliitikute eneseupitamisega kahjustatakse linna mainet ning takistatakse kohaliku elu arengut.