Maarja kiriku taastamiseks läheb tarvis nii rahva kui riigi abi

Sihtasutuse Tartu Maarja Kirik juhataja Silvia Leiaru ja Maarja kiriku õpetaja Joona Toivanen on kindlad, et Maarja kirik on 2019. aasta juubelilaulupeoks ja vabariigi 100. aastapäevaks Eesti riigi ja rahva toetusel taastatud.

FOTO: Margus Ansu

Vähem kui kaks kuud tagasi, Tartu linna päeval, 29. juunil Maarja kiriku uue trepi avamisel olid sihtasutuse Tartu Maarja Kirik juhataja Silvia Leiaru ja Maarja koguduse õpetaja Joona Toivanen lootusrikkad ning andsid teada, et kiriku taastamisega soovitakse alustada eeloleval sügisel. «Kingime taastatud kiriku Eesti Vabariigile 100. aastapäevaks,» kinnitas Joona Toivanen ka esmaspäeval. 

Vundamenditööde alustamiseks on sihtasutusel raha olemas ja pole välistatud, et need tööd lähevad sügisel lahti. Kogu hoone taastamiseks tarvilikku summat sihtasutusel veel koos ei ole. 

«Peame läbirääkimisi tööde rahastajate leidmiseks,» ütles Silvia Leiaru. «Maarja kirikul on läbi aastate olnud palju sõpru-annetajaid, kes on meid aidanud. Tartu linn on lubanud kiriku taastamist toetada neljal järgneval aastal, kuid ainult linna toest jääb selleks tööks väheks.»

Sihiks suured juubelid

Sihtasutus ja kogudus loodavad, et meie laulupeokiriku taastamist toetab Eesti riik. «Euroopa Liidu toetustega me arvestada ei saa, sest vastavad meetmed puuduvad,» selgitas Silvia Leiaru.

«Linna tugi on sel tööl järgmisest aastast kindlalt olemas, Maarja kiriku taastamine on Tartu eelarvestrateegias,» kinnitas Tartu linnapea ja sihtasutuse Tartu Maarja Kirik juhatuse esimees Urmas Klaas. «Kuid unustada ei saa sedagi, et Maarja kirik on oma ajaloo tõttu väga tähtis kogu Eestile. Sellepärast pöördus sihtasutus toetuse saamiseks peaminister Jüri Ratase poole, kuid ametlikku vastust pole me temalt veel saanud.» 

Arvestuste järgi kulub Maarja kiriku taastamiseks ligi viis miljonit eurot. Seni on sihtasutus hoone taastamiseks saanud toetust koguduse liikmetelt ja inimestelt väljaspool kogudust, Vabaerakonna kaudu riigieelarvest, Eesti saksa Nõmme Lunastaja koguduselt ning Gustav Adolf Werki organisatsioonilt Saksamaalt. Viimaselt tulnud 5020 euro ning inimeste annetatud raha eest valmis suve alguses kiriku uus peatrepp, mille tegemiseks kulus kokku 24 000 eurot. 

«Maarja kiriku taastamine on väga paljudele tähtis, sest annetusi ja toetusi on kogunenud juba üle 150 000 euro,» märkis Silvia Leiaru.

Et sihtasutus ja kogudus pole taganenud soovist taastada kirik 2019. aastal peetavaks juubelilaulupeoks ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks, avatigi augusti alguses annetustelefonid ning peetakse läbirääkimisi. Viimaste tulemusel on Maarja kiriku kui Eesti laulupeo hälli taastamisele õla alla pannud Eesti meestelaulu selts, mis kogub kontsertidel annetusi kiriku taastamiseks. 

Mida on oodata?

Nagu eespool öeldud, algab kiriku taastamine keldrist, ehitajad võtavad seal käsile vundamendi kindlustamise ja valutööd. Siis tuleb püsti saada puuduv torn ja teha hoonele katus. Torni ehitatakse väike kabel ning kolumbaarium urnimatusteks. Ka kantseleiruumid tulevad torniossa. 

Kiriku ajalooline välisilme ennistatakse, sees tehakse aga suuremaid muutusi. Nimelt ehitatakse praegu ühekorruseline kirikusaal kahekorruseliseks, selleks kaevatakse kelder poolteist meetrit sügavamaks.

Esimesele korrusele tuleb 70-kohaline seminarisaal, lisaks lastetuba ja puhkeruumid. Teise korruse võtab enda alla kirikusaal, mis on praegusest väiksem, mahutades ligi 300 istekohta. Kirikusaali põrand hakkab paiknema akende alumise serva kõrgusel. 

«Koguduse soov oli kõik tööruumid mahutada kirikusse ja sellest tulenevalt on hoone taastamisprojekti teinud KOKO Arhitektid lahendanud kirikusaali osa algsest erinevalt,» rääkis Silvia Leiaru.

Kogudus ja sihtasutus korraldavad kiriku taastamisele tähelepanu tõmbamiseks sügisel mitmesuguseid üritusi. Tuleval kuul seatakse nõukogude ajal spordihoonena kasutatud kirikusse taas üles korvilauad ja hulk nimekaid spordimehi panevad seal viimast korda higistades spordiajajärgule kirikus punkti. Samuti korraldatakse kirikus doonoripäev. Novembris aitab Tiigi seltsimaja aga teha kooride maratonlaulupäeva. 

Tartu Maarja kirik

  • 1833. aastal ühinesid Tartu Maarja kihelkonna ehk maakogudus ja Tartu linna eestikeelne luterlik kogudus. Et seni eestlaste ja sakslaste ühiselt kasutatud Jaani kirik jäi kahele kogudusele kitsaks, otsustati, et eesti kogudusele ehitatakse uus kiri ja Jaani kirik tuleb jätta saksakeelsele kogudusele.
  • Kuperjanovi ja Pepleri tänava nurgal asuva nn uue Maarja kirikuhoone (vana Maarja kirik asus vanalinnas ülikooli peahoone kohal) projekteeris tollane Tartu linna ehitusmeister Georg F. W. Geist. Tööd kestsid plaanitust kauem, sest torn varises ehituse käigus ja see tuli uuesti laduda. 1841. aasta lõpuks oli ehitus lõppenud, kirik õnnistati 11. jaanuaril 1842. Maarja kirik oli Tartu esimene eestlaste endi rajatud kiriku­­hoone. 
  • Maarja kirikut võib pidada meie laulupidude hälliks, sest seal korraldati 1869. aastal esimese üldlaulupeo peaproov. Samuti peeti seal esimese laulupeo jumalateenistus ning koguduse õpetajatel on olnud tähtis koht laulupeoliikumises.
  • 12. juulil 1941 pommitasid Nõukogude väed Tartut, tules hävis ka Maarja kirik. Hoonest on säilinud vaid seinad, natuke inventari ja suur kell, mis viidi 1948. aastal Paistu kiriku torni. 
  • 1956. aastal andsid Tartu linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti põllumajandusakadeemiale (EPA) ja sinna ehitati võimla. Torni kaks säilinud kivikorrust lammutati.
  •  2008. aasta lõpus tagastati hoone Tartu Maarja kogudusele. 

Allikas: EELK Tartu Maarja kogudus

Tagasi üles