Vundamenditööde alustamiseks on sihtasutusel raha olemas ja pole välistatud, et need tööd lähevad sügisel lahti. Kogu hoone taastamiseks tarvilikku summat sihtasutusel veel koos ei ole. 

«Peame läbirääkimisi tööde rahastajate leidmiseks,» ütles Silvia Leiaru. «Maarja kirikul on läbi aastate olnud palju sõpru-annetajaid, kes on meid aidanud. Tartu linn on lubanud kiriku taastamist toetada neljal järgneval aastal, kuid ainult linna toest jääb selleks tööks väheks.»

Sihiks suured juubelid

Sihtasutus ja kogudus loodavad, et meie laulupeokiriku taastamist toetab Eesti riik. «Euroopa Liidu toetustega me arvestada ei saa, sest vastavad meetmed puuduvad,» selgitas Silvia Leiaru.

«Linna tugi on sel tööl järgmisest aastast kindlalt olemas, Maarja kiriku taastamine on Tartu eelarvestrateegias,» kinnitas Tartu linnapea ja sihtasutuse Tartu Maarja Kirik juhatuse esimees Urmas Klaas. «Kuid unustada ei saa sedagi, et Maarja kirik on oma ajaloo tõttu väga tähtis kogu Eestile. Sellepärast pöördus sihtasutus toetuse saamiseks peaminister Jüri Ratase poole, kuid ametlikku vastust pole me temalt veel saanud.» 

Arvestuste järgi kulub Maarja kiriku taastamiseks ligi viis miljonit eurot. Seni on sihtasutus hoone taastamiseks saanud toetust koguduse liikmetelt ja inimestelt väljaspool kogudust, Vabaerakonna kaudu riigieelarvest, Eesti saksa Nõmme Lunastaja koguduselt ning Gustav Adolf Werki organisatsioonilt Saksamaalt. Viimaselt tulnud 5020 euro ning inimeste annetatud raha eest valmis suve alguses kiriku uus peatrepp, mille tegemiseks kulus kokku 24 000 eurot. 

«Maarja kiriku taastamine on väga paljudele tähtis, sest annetusi ja toetusi on kogunenud juba üle 150 000 euro,» märkis Silvia Leiaru.

Et sihtasutus ja kogudus pole taganenud soovist taastada kirik 2019. aastal peetavaks juubelilaulupeoks ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks, avatigi augusti alguses annetustelefonid ning peetakse läbirääkimisi. Viimaste tulemusel on Maarja kiriku kui Eesti laulupeo hälli taastamisele õla alla pannud Eesti meestelaulu selts, mis kogub kontsertidel annetusi kiriku taastamiseks. 

Mida on oodata?

Nagu eespool öeldud, algab kiriku taastamine keldrist, ehitajad võtavad seal käsile vundamendi kindlustamise ja valutööd. Siis tuleb püsti saada puuduv torn ja teha hoonele katus. Torni ehitatakse väike kabel ning kolumbaarium urnimatusteks. Ka kantseleiruumid tulevad torniossa. 

Kiriku ajalooline välisilme ennistatakse, sees tehakse aga suuremaid muutusi. Nimelt ehitatakse praegu ühekorruseline kirikusaal kahekorruseliseks, selleks kaevatakse kelder poolteist meetrit sügavamaks.

Esimesele korrusele tuleb 70-kohaline seminarisaal, lisaks lastetuba ja puhkeruumid. Teise korruse võtab enda alla kirikusaal, mis on praegusest väiksem, mahutades ligi 300 istekohta. Kirikusaali põrand hakkab paiknema akende alumise serva kõrgusel. 

«Koguduse soov oli kõik tööruumid mahutada kirikusse ja sellest tulenevalt on hoone taastamisprojekti teinud KOKO Arhitektid lahendanud kirikusaali osa algsest erinevalt,» rääkis Silvia Leiaru.

Kogudus ja sihtasutus korraldavad kiriku taastamisele tähelepanu tõmbamiseks sügisel mitmesuguseid üritusi. Tuleval kuul seatakse nõukogude ajal spordihoonena kasutatud kirikusse taas üles korvilauad ja hulk nimekaid spordimehi panevad seal viimast korda higistades spordiajajärgule kirikus punkti. Samuti korraldatakse kirikus doonoripäev. Novembris aitab Tiigi seltsimaja aga teha kooride maratonlaulupäeva.