Vallajuhtide arvates valdade liitmine kulude kokkuhoidu ei too

Tabivere vallasekretär Endla Suvi annab süüa alevikku eksinud merikajakale, kes hiljem Elistvere loomaparki toimetati. Tulevikus selliste probleemidega tegelemine tõenäoliselt vallasekretäri töökohustuste hulka ei kuulu. Foto: Kristjan Teedema

​Ühes kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamisega oli haldusreformi tiivustavaks argumendiks ka kokkuhoid halduskuludelt ehk valitsemiskuludelt. Kaks kuud enne sügisesi kohalikke valimisi on Tartumaa omavalitsusjuhid selle suhtes aga skeptilised ning märgivad, et pigem on olukord isegi vastupidine: valitsemiskulutused võivad kasvada.

Haaslava vallavanem Priit Lomp nimetas üheks põhjuseks valitsemiskulude võimaliku kasvu taga asjaolu, et ühinevates omavalitsustes tuleb paratamatult ühtlustada sarnaste ametinimetustega ametnike palgad. 

Praegu on tema sõnul Haaslava, Mäksa ja Võnnu vallas samasuguste ametiülesannetega inimeste, näiteks majandus- ja keskkonnaspetsialisti palga erinevus 25–30 protsenti. Kellegi palkasid vähendada Lomp aga ei taha. «Ma ei julgeks öelda inimesele, kes praegu teenib 1200 eurot, et kuna kaks valda ühinesid ja tema naaberametnik saab 900 eurot, siis tema palk väheneb veerandi võrra,» ütles ta.

Sama märkis ka Vara vallavanem Väino Kivirüüt, kelle sõnul on käärid ametnike palkades Peipsiääre vallaks ühinevates omavalitsustes vaat et suuremadki. Siiski ei ole plaanis sügisel palku järsult tõsta, vaid need ühtlustatakse kahe aasta jooksul.

Ametnike saatus teadmata

Seda, kui suureks valitsemiskulud kujunevad, ei oska kindlalt ette näha veel keegi, sest need sõltuvad otseselt ametnike arvust ja omavalitsuse struktuurist. Kuigi ette mõelda ja plaane teha võib juba praegu, jääb lõppsõna struktuuri paika panemisel siiski sügisel valitavatele uutele volikogudele. 

Elva valla ühinemiskoordinaator Kertu Vuks nentis, et valimisteni töötavad paljud ametnikud seetõttu ebakindluses. «Meil on olnud sel teemal päris mitmeid arutelusid, aga kuna see on nii poliitiline teema, siis midagi konkreetset ei saa kokku leppida, sest uues vallavalitsuses ei pruugigi olla neid praeguseid lubajaid,» sõnas ta. 

Mõned vallad on esmastes põhimõtetes siiski juba kokku leppinud. Kastre valla moodustavate Haaslava, Mäksa ja Võnnu valdade vanemad jõudsid juba kevadel ühisele arusaamale uue vallavalitsuse kondikavas.

Haaslava vallavanem Priit Lomp sõnas, et vallaametnike hulk jääb enam-vähem samaks, kui see on praegu kolme valla peale kokku. Lombi sõnul luuakse vallas tõenäoliselt juurde menetlustoimingutega (näiteks määraks sunnirahasid) tegeleva spetsialisti ametikoht.

Loodavas Tartu vallas aga ei ole ametikohti ega vallavalitsuse uut struktuuri veel täpsemalt arutatud. 

«Me oleme pigem sellel seisukohal, et uus struktuur on uue vallavolikogu ülesanne,» sõnas Tabivere vallavanem Tarmo Raudsepp. Ta lisas, et tõenäoliselt tuleb ametnike tööülesannetes suuri muutusi. Nii näiteks muutuvad ametnike ülesanded varasemast palju selgemaks ja spetsialiseeritumaks.

Raudsepp tõi näiteks, et praegu peab lisaks maakorraldajale Tabivere valla hulkuvate loomade-lindudega mõnikord tegelema ka vallasekretär, kuna see on valla ülesanne ja väikeses vallas kedagi teist lihtsalt võtta ei ole. Suures vallas tema arvates see enam vallasekretäri töö hulka ei kuuluks. «Ma eeldan, et hulkuvad loomad oleksid kas keskkonnaspetsialisti tegeleda või siis tuleks väikeste seaduserikkumiste jaoks luua eraldi menetleja ametikoht,» seletas vallavanem. 

Mõningaid kokkuleppeid on Tabivere, Laeva, Tartu ja Piirissaare valla juhid Raudsepa sõnul siiski teinud. Näiteks on otsustatud, et 2019. aasta lõpuni kedagi koondama ei hakata. Nendele ametnikele, kelle ametikoht ümberkorralduste käigus kaob, pakutakse vallas haridusele, töökogemusele ja oskustele vastavat samaväärset tööd. 

Erinev ettekujutus 

Valdadel on erinev ettekujutus ka poliitilistest ametikohtadest. Kui Haaslava vallavanem Lomp arvas, et 5100 elanikuga Kastre valda pole abivallavanema kohti vaja luua, siis Varal, Alatskivil, Kallastel ja Peipsiääres on jõutud arvamusele, et 5800 elanikuga Peipsiääre valda oleks vaja tervenisti kahte abivallavanemat. 

Vara vallavanema Väino Kivirüüdi sõnul võiks üks nendest näiteks koordineerida Kallaste-Peipsiääre piirkonda ning teine ülejäänud alasid. Seda, et tegu oleks pelgalt endistele vallavanematele «istme soojendamisega», Kivirüüt ei arvanud. «Tooli kinni hoidmine ei olekski kõige määravam, põhiline on ikka see, et jääks kompetents alles ja et ei jääks tühja kohta, muidu jääb elu seisma,» lausus ta.