Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Lahkus ajalookorüfee, kelle viimane loeng päädis aknast sisse astunud kauni daamiga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Emeriitprofessor Helmut Piirimäe (istub) rahvusarhiivi uue hoone Noora avamisel selle aasta esimesel veebruaril.
Emeriitprofessor Helmut Piirimäe (istub) rahvusarhiivi uue hoone Noora avamisel selle aasta esimesel veebruaril. Foto: Margus Ansu

Eesti ajaloolaskond on ühe väärika liikme võrra väiksemaks jäänud. Esmaspäeval suri 86-aastasena meie ajalooteaduse suurkuju, Tartu ülikooli emeriitprofessor, Uppsala ülikooli audoktor ja Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler Helmut Piirimäe.

Helmut Piirimäe sündis 1930. aasta 8. septembril Viljandimaal Uue-Põltsamaa vallas. Ta lõpetas Tartu ülikooli ajaloolasena 1955. aastal ning juba aasta hiljem asus ülikoolis ametisse õppejõuna. 1977. aastal valiti ta üldajaloo professoriks.

Piirimäe üheks peamiseks uurimisteemaks oli Eesti ajalugu Rootsi võimu all 17. sajandil, sealhulgas ka Tartu ülikooli ajalugu. Kuid tema teaduslike huvide ring oli väga lai, ulatudes majandusajaloost kultuurilooni. Piirimäe oli Tartu ülikooli õppejõud kuni 2001. aastani, misjärel siirdus emerituuri.

Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja, professor Anti Selart märkis, et ükski meenutus ajalooõpingutest 1970.-1980. aastate Tartu ülikoolis ei jäta mainimata kolme erilist professorit – Herbert Ligi, Sulev Vahtret ja Helmut Piirimäed. «Nende kanda oli mitte ainult teadusliku ajalooõpetuse põhiraskus, vaid vähemalt samavõrd kasvatasid nad tollaseid üliõpilasi ka Eesti demokraatliku iseolemise vaimus,» tõdes Selart.

Selarti sõnul oli Helmut Piirimäe üks nendest teadlastest, kes ka Nõukogude režiimi all hoidis elus sõjaeelses ülikoolis arendatud Rootsi aja uurimise traditsiooni. «Tal olid väga suured teened Tartu ülikooli 350. aastapäeva sugugi mitte enesestmõistetavas tähistamises 1982. aastal ning selles, et ka nendel keerukatel aegadel ei hääbunud ülikooli ajaloolaste rahvusvaheline koostöö,» rõhutas Selart.

Ta märkis, et juba selsamal 1982. aastal valiti Piirimäe Uppsala ülikooli audoktoriks – harukordne tunnustus mitte ainult tollal, vaid ka tänases päevas.

Anti Selart lisas, et Helmut Piirimäe jätkas õpetamist ülikoolis veel mitmeid aastaid pärast emeriteerumist, osales aktiivselt erialases seltsitegevuses, avaldas uurimusi ja mälestusi.

«Piirimäed iseloomustas aktiivne huvi ajalooteaduse arengute vastu, ning peaaegu alati tõi ta esile oma isikliku arvamuse – kord heakskiitva, kord kriitilise, kuid alati huvitava ja elevust tekitava,» meenutas Selart.

Instituudi juhataja sõnul jäävad kolleegid ja õpilased Helmut Piirimäed mäletama kui rõõmsameelset ja seltskondlikku, nõudlikku ja tegusat õpetlast.

«Ta on kindlasti esimene ja arvata viimane professor, kelle korraliste ülikooliloengute lõppu päädis neljanda korruse aknast loengusaali astunud kaunis daam, kes kroonis lektori lillepärjaga,» muheles Selart.

Emeriitprofessor Helmut Piirimäe ärasaatmine toimub 26. augusti keskpäeval Tartu ülikooli aulas.

Tagasi üles