Kohvikud kolisid tänavale

Eelmisel nädalal teenindas välikohvikus kliente vaid lokaal Suudlevad Tudengid ja pubi Sõprade Juures, eilseks oli oma toolide ja laudadega väljas ka enamik teisi raeplatsi söögikohti. Foto: Margus Ansu

Jahedast kevadest hoolimata lükkasid paljud Tartu söögikohad sel nädalal ametlikult käima oma välikohvikud, mis annavad suvekuudel lõviosa käibest ja meelitavad linnas liikuvaid turiste. 

Linna ettevõtlusosakonna juhataja Malle Blumenau sõnul kehtivad suvekohvikutele antud kasutusload 15. aprillist 1. oktoobrini. Suudlevate Tudengite lokaal tõi oma lauad raeplatsile seekord välja aga juba märtsi lõpus.

«See aasta tuli esimene väga vara,» kommenteeris Blume-nau söögikohtade tegevust ning täpsustas, et tegelikult kasutas lokaal ära neile antud talvehooajaluba.

Lokaali tegevjuht Sirle Sõstra ütles, et lauad pandi varakult välja, sest oli nõudlust. «Meil oli ka talvel paar lauda õues ja nii kui päike kevadel välja tuli, olid need täis. Siis tekkiski vajadus järjest juurde panna,» rääkis Sõstra ning oli kindel, et varase alustajana said nad teiste söögikohtade ees eelise.

Ühtsed nõuded

Praegu annab linn kasutuslube välja vaid üheks hooajaks, tulevikus võiks need kehtida kauem. «Me sooviks küll pikendada, aga praegu on veel kujundusprobleeme,» lausus Blumenau, kelle sõnul on linna arhitektuuriosakond andnud lubaduse, et nad vaatavad kohvikute kujundused üle ja töötavad sügiseks välja ühtsed nõuded. Peale seda võiks kasutuslubade kehtivus pikeneda kolme aastani.

Linnakunstnik Tiit Kaunissaare sõnul peavad välikohvikud muutuma koos ajaga. Näiteks eraldi platvorme ei luba linn raeplatsile juba viimased neli aastat.

«Üldine seisukoht on selline, et neid ei peaks raeplatsil olema, aga ajapikku on ikkagi selgunud, et munakivisillutis ei ole tarbijasõbralik. Mööblit on väga raske paigutada,» selgitas Kaunissaare.

Kõige suuremas hädas on siiani olnud kohvik Truffe, kellele linn on teinud erandi ja lubanud ehitada platvormi. Sel kevadel pakkus kohvik taas välja uue lahenduse, kuid muinsuskaitsele see ei sobinud. «See oli küll elegantsem, aga ikkagi ei lubatud,» lausus linnakunstnik.

Raeplatsist muuseum

Truffe’i omanik Joel Ostrat oli otsuses selgelt pettunud. «Pakkusime huvitava ja ilusa erilahenduse, aga keegi ei põhjendanud, miks see ei sobi. Öeldi, et see lõhub meie ajaloolist linnapilti ja kui antakse meile luba, siis peab ka kõigile teistele andma,» rääkis Ostrat.

Välikohvik pidi tulema veekindlast vineerist põrandaga ja ronitaimedega kaunistatud piiretega. Lõpuks lubati Truffe’il kasutada eelmise aasta kujundust ja platvormi.

Linna ettepanekusse kujundada tuleviku tarbeks välikohvikute ühtne kontseptsioon suhtus Joel Ostrat aga soosivalt.

«Tulebki mõtlema hakata sellist lahendust, mis sobib nii linnale kui kohvikupidajatele, sest muidu võib muinsuskaitse teha raeplatsist muuseumi ja hakata sinna pileteid müüma, sest toitlustusasutused siia teretulnud ei ole,» lausus Ost-rat.

Linnakunstniku sõnul on tulevikukujutlusest praegu veel vara rääkida, kuid töö käib.

«Tuleb leida kompromiss ja noored maastikuarhitektid tegelevad sellega. Näiteks üks asi, mida on arutatud, on päevavarjude kinnitused. Praegu on need suured ja kobakad, aga tulevikus võiks nende jaoks olla sillutises statsionaarsed augud, kuhu saaks varjud sisse torgata,» rääkis Tiit Kaunissaare.

Ettevõtlusosakonna juhi sõnul peab aga säilima kohtade omapära. «Üks stiil peaks olema, aga see ei tähenda, et nad on ühesugused. Võiks olla värviküllasem. Praegu ei saa raeplatsil tihti arugi, millisesse kohvikusse istud,» arvas Blumenau.

Eelmisel aastal väljastas linn hooajalistele välikohvikutele 22 tegevusluba.