Masust alanud muutus tõi pakenditootjale edu

Estiko-Plastari juht Triin Anette Kaasik ütleb, et majanduslangus küll ehmatas, kuid tuli ettevõttele kasuks, sest tänu ehmatusele korraldati nii tootmist ümber kui ka liiguti keerukamate, enam teadmisi vajavate toodete pakkumise suunas. Foto: Sille Annuk

Eesti suurim pakenditootja Estiko-Plastar sai masu tekitatud august üle ning lõi eelmisel aastal oma kõigi aegade käiberekordi tänu ehituskilede masstootjast keerukamate toiduainepakendite tootjaks kohanemisele.

«Tagantjärele võime majanduslangusele tänulikudki olla,» ütles ASi Estiko-Plastar juht Triin Anette Kaasik. Tema sõnul tegi Estiko-Plastar buumi aja tüüpilise vea, pannes liiga suure osa munadest ühte korvi, milleks nende firmas oli ehituskilede tootmine. Raha liikus, masinate võimsus sai täidetud ning polnud vajadust kõpitseda toimivat mudelit, kuigi peast käis juba buumi ajal läbi mõte riske hajutada ja keskenduda rohkem toiduainetööstusele.

Reaalsuseks hakkas mõte saama aga alles 2008. aasta teises pooles, kui seni firma käibest kolmandiku moodustanud ehituskilede tootmine ühes ehitussektori kukkumisega pea nulli langes. Firma töötas teise poole aastast kahjumis ning tuli ots otsaga kokku tänu aasta alguse kasumile.

«Saime kohe aru, et niisama itkemisest pole kasu ja tuleb otsustavalt tegutseda,» meenutas Kaasik. Nii võttiski firma suuna toiduainetööstuse pakenditele, mis on palju keerukamad tooted kui lihtsalt ehituskile. Samuti korraldas firma tootmise tõhusamalt ümber nii, et sama töö tegid kolme töötaja asemel ära kaks.

Santa Mariast Heinekenini  

Põhjapanevate muutuste tulemusi oli näha eelmisel aastal, kui käive lõi 19 miljoni euroga kõigi aegade rekordi, ületades ka buumiaja tulemusi. Samuti tõusis eksport aegade kõrgeimale tasemele, 48 protsendini käibest.

Ettevõtte ekspordijuhi Marko Heina sõnul oli Skandinaavia ja Islandi turgudel tehtud tööd kontaktide loomiseks 5-6 aastat, majanduslanguse ajal võttis firma need turud veelgi järjekindlamalt ette. See tähendas kümneid välissõite, pakendite näitamisi ja testimisi. «Selge on see, et kodust eksporti ei tee. Usalduse võitmiseks ja enda tõestamiseks peab kohapeal käima,» märkis ta.  

Eesti firma tuntuimate klientide hulka välismaal kuuluvad näiteks maailma üks suurimaid kalatööstusi Lerøy Seafood Group, Santa Maria AB, Ingman Ice Cream Group ja Heineken. Hein lisas, et suures plaanis kasutab firma praegu veel ära väga väikest osa välisturgude võimalustest ja ekspordi kasvuruumi on küllaga.

Õnnestunud innovatsioon

Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane ütles, et Estiko-Plastar on hea näide sellest, kuidas majanduslanguse ajal ellujäämisvõimalusi otsinud ettevõte tuli raskustest välja tänu toodete (rõhuasetus keerukamatele pakenditele), protsessi (sama tööd teeb väiksem hulk inimesi) ja turunduse (eksport uutele turgudele) innovatsioonile. «Kõigil see nii hästi ei õnnestu,» lausus ta.

Ka Estiko-Plastari juht Triin Anette Kaasik nentis, et majanduslangus oli ettevõttele karm, kuid kasulik. «See näitas kätte kitsaskohad ja aitas saada seesmiselt tugevamaks,» ütles ta.

Käimasolev aasta kujuneb Kaasiku sõnul rahuliku kasvu jätkamise aastaks. Majanduslanguse ajal tehtud muudatustele tuginedes peaks Kaasiku hinnangul käibe kasv jätkuma 10–15 protsenti aastas: «Rahas on umbes 10 miljonit eurot veel kindlasti kasvuruumi.»