Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/20/7010767t1h0e37.jpg)
Läinud neljapäeval oli üks lätlaste seltskond kimbatuses, kuidas parkimisautomaadiga tasumine käib, kuid leidus abivalmis eesti mees, kes aitas neil asja ära õiendada. Tartu raekoja taha auto jätnud seltskond oli just kohviku poole kadunud, kui nende masina juurde jõudis linna menetlusteenistuse ametnik ja kirjutas välja hoiatuse, kuna auto polevat pargitud nii, nagu kord ette näeb ja märkidel osutatud.
Abivalmis mees, kes lehes oma nime avaldada ei soovinud, asus asja uurima. Lisatahvel näitab tõesti, et parkida tuleb tee suhtes risti. Kuid mis vahet on sellest, kas maja poole jäävad esi- või tagatuled?
On siis reegel või ei
Nii ta siis uuris. Samas seisis politseibuss, samamoodi kui Läti auto. Sellega ei teinud menetlusametnik tegemist.
Mees seletas: selle lisatahvli kohta on antud selgitus, et parkida tuleb kõnniteeäärega risti. Kuigi lisatahvlid on vastavas määruses antud nii esituled kõnnitee poole kui ka tagatuled kõnnitee poole, ei ole tekstis selle kohta vahet tehtud.
Tartu liikluskorraldusteenistuse juht Martin Nelis ütles, et illustreerimaks, kumba pidi sõiduki peab parkima, on seadusandja joonistanud välja märgi 862a, mis näitab, et sõiduk on esiosaga kõnnitee poole, ning 862b, mis näitab, et tagaratastega kõnnitee poole.
Meil kõik autod ei vasta heitmenormidele ja normid omakorda ei kehti kõikidele sõidukitele. Aga me ei saa nii välistada, et siin ei tohi parkida need autod, millel ei ole katalüsaatorit, ütles Tartu liikluskorraldusteenistuse juhataja Martin Nelis.
«Märkidega on näidatud, kumba pidi risti peab olema,» lausus Nelis. «Seadusandja tõesti ei ole seda lahti kirjutanud. Kuna pildil on see välja toodud, peaks olema üheselt mõistetav. Kui see nii pole, tuleb seadusandja poole pöörduda, et see lahti kirjutataks.»
Nelis selgitas, et auto asend on oluline raekoja eripära tõttu ja summuti peab olema raekojast eemale suunatud, et vältida haisu, täpsemini heitgaaside jõudmist aknast sisse.
Esimesel korrusel oleva infopunkti töötajad tõdesid, et isegi kinnistest akendest tuleb ruumidesse kütusevingu, akende avamisest ei saa rääkidagi.
«Selge, et on autosid, mis vastavad heitmenõuetele, ka diiselautodest ei tule alati tossu,» möönis Nelis. «Aga kui satume autode taha, mis ei vasta kõikidele normidele, siis igaüks oskab öelda, et ei taha sõita nende taga, mille suhtes ei kehti need määrused. Näiteks vanad Žigulid, see on kohutav, mis sealt tagant välja tuleb.»
Vahet teha ei saa
Ta lisas, et meil ei vasta kõik autod heitmenormidele ja normid omakorda ei kehti kõikidele sõidukitele. «Aga me ei saa nii välistada, et siin ei tohi parkida need autod, millel ei ole katalüsaatorit. See oleks veel imelikum,» märkis ta.
Tartu menetlusteenistuse juhataja Imbi Kivi kinnitas, et kuigi probleem on sage ja valesti parkimist tuleb raekoja taga alailma ette, pole kellelegi tehtud trahvi. Alati on piirdutud hoiatusega.
Kõnealune lisatahvel on tähelepanu juhtimiseks ümbritsetud erkkollase raamiga, ent seegi ei aita. Nelis nentis, et seesugust parkimiskorda selgitavat lisatahvlit ta Tartus mujalt ei tea meenutada.
Raekoja taga märkide hulgas ei ole lisatahvlit, mis keelaks parkimise töötava mootoriga, kuigi selline on märkide loendis täiesti olemas.