Maavalitsused kaovad, juurde tekib kaks uut riigiasutust

Riigihalduse minister Jaak Aab selgitas eelmisel nädalal Tartumaa omavalitsuste liidu liikmetele, millised ülesanded tuleb neil pärast maavalitsuse sulgemist üle võtta. Foto: Kristjan Teedema

Aasta lõpus kaovad Eestist kõik 15 maavalitsust ning nende tööülesanded jaotuvad peamiselt kohalike omavalitsuste ja ministeeriumide vahel. 

Maavalitsuste hooned ei jää siiski 2018. aasta 1. jaanuarist tühjalt seisma, vaid neisse luuakse uued riigiasutused.

«Maavalitsuste ülesannete ülevõtmisel tekib kindlasti mõningaid probleeme. Selle tarvis on plaan jätta igasse maakonda seniste maavalitsuste asemele riigihalduse talitlus,» märkis riigihalduse minister Jaak Aab eelmisel nädalal Tartumaa omavalitsusjuhtidega kohtudes.

Ta selgitas, et sõltuvalt maakonnast asub talituses tööle kolm kuni üheksa inimest. «Sinna jäävad planeerijad, arhivaarid, kes hakkavad dokumente korrastama. Kindlasti infotöötaja, kes jagab inimestele teavet, kuhu nad oma küsimustega ja toiminguteks peavad pöörduma,» lisas Aab.

Ma ei eelda, et maavalitsuste ülesannete ülevõtmine peaks kuidagi kulusid kokku hoidma. See pole ka eesmärk, sõnas Jaak Aab.

Õigupoolest on tegemist maavalitsuse vähendatud versiooniga, mis jääbki igas maakonnakeskuses tööle. «See pole ajutine lahendus. Need väikesed rakukesed jäävadki maavalitsuste majadesse,» täpsustas Aab.

Mis puutub maavalitsuste ülesannetesse, siis haridusvaldkonnaga seotud teemad, nagu õppeasutuste järelevalve ja koolivõrgu planeerimise küsimused, võtab üle haridus- ja teadusministeerium. 

Eksameid ja tasemetöid aitab korraldada sihtasutus Innove.

Ülejäänud toiminguid peaksid tegema kohalikud omavalitsused. Olulisimad neist on ühistranspordi ja ka näiteks valimiste korraldamine ning rahvastikutoimingute tegemine.

Lisaks riigihalduse talituse loomisele on valitsus juba praegu plaani võtnud ühistranspordikeskuste rajamise, need peaksid uuest aastast aitama koos omavalitsustega korraldada maakondlikke bussiliine. Seega on tegemist veel ühe uue riigiasutusega, mis maavalitsuste kadumise järel juurde tekib.

Minister Jaak Aab rõhutas, et maavalitsuste kaotamise eesmärk pole kokkuhoid. 

«Ma ei eelda, et maavalitsuste ülesannete ülevõtmine peaks kuidagi kulusid kokku hoidma. See pole ka eesmärk. Oluline on see, et need ülesanded saaksid kiiremini ja tõhusamalt täidetud,» lisas riigihalduse minister.

Tartu linn ostab ERMi maja ning saab õnnepalee pealekauba

​Riigihalduse minister Jaak Aab on igati seda meelt, et Eesti Rahva Muuseumi endine näitusemaja peaks kuuluma Tartu linnale. Tartu linn on nõus hoone eest välja käima 500 000 eurot.

Samal ajal on hoonest huvitatud ka üliõpilaskorporatsioon Sakala, kes pakkus tühistatud enampakkumisel hoone eest 700 000 eurot. Kerkib küsimus, miks ei soovi riik enda kinnisvara eest rohkem raha saada. 

«Mina pean kaaluma ka avalikku huvi ja Tartu linnal on huvi seda hoonet kasutada. Olen kindel, et mul tuleb ka koalitsioonipartnerite ees oma veendumuse eest seismisel palju vaeva näha,» selgitas riigihalduse minister Jaak Aab.

Mis puutub Tiigi tänaval asuvasse õnnepaleesse, mis praegu kuulub samuti riigile, siis Jaak Aab on valmis maja tasuta linnale andma. 

«Maavalitsuse likvideerimise järel läheb abielude sõlmimise kohustus samuti Tartu linnale, seega kui me paneme omavalitsuse õlule kohustused, peame tagama neile ka võimalused,» selgitas Aab õnnepalee linnale kinkimise põhjuseid.

Tartu linnapea Urmas Klaas märkis, et tegelikult on hoone linnale andmine riigile ka ainuke loogiline samm. 

«Seda enam, et omal ajal andis Tartu linn selle samuti riigile tasuta,» lisas Klaas.

Eili Arula