Pere elab kolhoosi keskusehoones

Avangardi kolhoosi keskusehoone omapäraseim osa on jaapanipärase arhitektuuriga juurdeehitis. Foto: SCANPIX

Avangardi kolhoos oli Tartu ümbruses nõukogude ühismajandite hulgas üks jõukaimaid. Osa rikkusest tõid majja kanad, kes täitsid partei ja valitsuse direktiive ning viisid ellu parteikongresside otsuseid ennastsalgava tublidusega. Avangard oli tuntud oma munade poolest.

Kuulus oli ka selle kolhoosi klubi, mis tegutses keskusehoones Saadjärve ääres. Klubisaalis andsid külalisetendusi teatrid, linastusid filmid, peeti pidusid. 20. sajandi arhitektuuri inventeerijad on teinud ettepaneku võtta keskusehoone kaitse alla kui kultuurimälestis või kui miljööväärtuslik üksikobjekt.

Kolhoosiaja lõpukümnendil klubijuhatajana tööle asunud Anita Priks peab praegu Äksi raamatukogu juhataja ametit.

Et kolhoosi juhtimine ja klubiline tegevus käis ühes hoones, oli tema meelest kokkuvõttes väga hea. «Muidugi, eks silm hoiti ka rohkem peal,» meenutas ta. «Aga samas oli kõik käe-jala juures: kui midagi oli vaja, sai minna korrus kõrgemale ja küsida.»

Uus aeg tõi kaasa vajaduse anda keskusehoone kellelegi hoida ja hallata. Vald seda bilanssi võtta ei tahtnud – et raha ei ole ja vallal pole sellega midagi teha. «Ja siis ostis keskusehoone ära pere, kes elas Lähtel,» meenutas Anita Priks. «Nad mõtlesid algul, et teevad sinna klubi, aga siis tulid maa peale tagasi.»

Ettevõtlik Peeter Loimet, praegu reisiteenust osutava OÜ Flakker omanik – tegelikult bussijuht, täpsustas ta –, oli toona riisiga kaupleva Eesti-India ühisfirma omanik. Aga siis läks elu nii, nagu ta läks, ja klubi tegemise plaan jäi seisma. Praegu on hiiglaslik hoone Loimeti pere kodu.

Mis kasu või kahju tooks Avangardi kolhoosi endise keskusehoone arvamine riiklike mälestiste nimekirja? «Ma arvan, et siis ei saa enam teha hoones erilisi muudatusi,» ütles Peeter Loimet.

Omal ajal sagedasti muusika-, filmi-, teatri- ja diskohuvilisi lähedalt ja kaugelt ligi meelitanud saal on hoone praeguse omaniku hinnangul täitsa korras, põrandaks on korralik tamme-pöögiparkett, aga... «Meil on mõte see hoone ära müüa, et osta endale väike maja,» ütles Peeter Loimet.

Praegu on Saadjärve-äärsele rahvale Tabivere kultuurimaja lähim koht, kus kontsertidel ja etendustel käia.