:format(webp)/nginx/o/2017/08/17/7000333t1ha4a8.jpg)
Vaksali naabruses aastakümneid suure kuulutustulbana kasutatud tühja puumaja juures hakkasid eile askeldama töömehed. Aga seda aadressil Vaksali 2e asuvat Tartu linnale kuuluvat vana hoonet ei oota ees remont, vaid lammutamine. Pealtnäha pole maja seisukord väga hull, miks siis selline otsus?
«Tegu on amortiseerunud hoonega, mida pole oma kolmkümmend aastat kasutatud,» selgitas Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson. «Majale on otsitud uut sisu, kuid pole leitud. Varsti saab seal valmis kergliiklustee, selline maja pole selle ääres ilus vaatepilt, pealegi on maja trepp kohe kergliiklustee ääres. Ka detailplaneering näeb seal ette uut hoonet.»
Raudteejaama juurde kuulunud Vaksali 2e maja on esimest korda märgitud 1906. aasta Tartu linna kaardil, toona oli hoone praegusest väiksem. Pärast sõda tegutses selles majas esmalt raudteelaste klubi.
«Tegime seal tantsulkat, saal oli väike, vahest viiskümmend inimest mahtus ära,» meenutas Evi Miller, kes pidas Tartu viimase vaksaliülema ametit aastatel 1986–1997. «Seal näidati ka filme ja oli väike raamatukogu, nii tehnilise kui ilukirjandusega.»
Kui 1964. aastal valmis praegusel Kuperjanovi tänaval asunud uus suur raudteelaste klubi, tehti Vaksali 2e majja raudteejaama sidekeskus.
«Seal oli telegraaf ja kõik tehnika, mis puudutas raudteel sidepidamist,» rääkis Evi Miller. «Eks ta oli juba tol ajal vilets hoone, ahiküte oli seal ja õiget vundamenti pole. Uuemal ajal pandi see maja ka põlema.»
1980. aastate lõpus kolis sidekeskus Vaksali 2e majast Riia ja Lembitu tänava nurgale ehitatud suurde telliskivihoonesse. Eesti Raudtee andis Vaksali 2e 1256-ruutmeetrise kinnistu koos sellel oleva hoonega Tartu linnale üle 2000. aastal. Muinsuskaitse all Vaksali 2e maja pole.
Tegime seal tantsulkat, saal oli väike, vahest viiskümmend inimest mahtus ära, meenutas Tartu viimane vaksaliülem Evi Miller.
Linnavarade osakond kaalus enne hoone lammutamisotsuse langetamist selle ümberehitamist, kuid maja viletsat olukorda arvestades ei peetud seda õigeks. «Seda maja ei ole võimalik säilitada,» ütles Kunnar Jürgenson. «Kõik, mida sellest säilitada saab, näiteks mõned vanad puitdetailid, see ka säilitatakse. Tulevikus võib neid kasutada mõne maja taastamisel.»
Sel nädalal sõlmis Tartu linnavalitsus Vaksali 2e lammutamiseks hankelepingu osaühinguga Terasteenus. Tööks kulub 18 000 eurot. Sellest 10 000 eurot oli linna tänavuses eelarves olemas, ülejäänud 8000 eurot eraldas linnavalitsus reservfondist.
Kuid miks algab Vaksali 2e hoone lammutamine alles nüüd, kui Vaksali tänava põhjalik remont hakkab valmis saama? Kas vana maja linnapildist koristamine on viimase minuti otsus?
«Ei ole viimase minuti otsus,» vastas Tartu abilinnapea Valvo Semilarski. «See maja määrati lammutamisele juba varasemate arutelude käigus, kui algas kergliiklustee projekteerimine. Otseselt maja kergliiklusteele ette ei jää, aga selle trepp on kohe tee ääres, pimedal ajal on see ohtlik. Kuid tee pole lammutamise põhjus, see oli ammune otsus, sest seda hoonet pole linnale vaja.»
Linnavarade osakond lasi hoone seisukorda hinnata ka ekspertidel, kelle hinnangul on hoone nii lagunenud, et tuleb lammutada. Abilinnapea sõnul oli ekspertide otsusega päri ka Tartu linna muinsuskaitse komisjon.
Edaspidi on linnavalitsusel kavas Vaksali 2e kinnistu maha müüa.
«Enne võõrandamist tuleb täpsustada, kas see kinnistu ei jää tulevase Vaksali tänava laienduse alla,» märkis Valvo Semilarski. «Kui linnal seda vaja pole, saab kinnistu võõrandada.» Detailplaneeringu järgi on Vaksali 2e kinnistule kavandatud kuni kolmekorruseline ärihoone.
Lepingu järgi peab Vaksali 2e maja olema lammutatud ja tühjaks jäänud plats korrastatud selle kuu lõpuks. Põhjalikult uuendatud Vaksali tänava, selle kergliiklustee ning vaksali ees oleva väljaku avamine on kavandatud septembrisse.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)