Maavanem tegi ise Kambja ja Ülenurme valla rahvale valimisringkonna

Foto: Artur Kuusi illustratsioon

Valitsuse otsuse järgi Kambja vallaks sundliidetavad Kambja ja Ülenurme valla volikogud moodustasid juba enne jaanipäeva oktoobris ees seisvateks kohalikeks valimisteks kumbki oma valimisringkonna. 

Kambja valla valimisringkonna piirid kattuvad omavalitsuse piiridega. Ülenurme valla valimisringkonnas asuvad Tõrvandi, Ülenurme, Räni ja Külitse alevik ning Soinaste, Lepiku, Uhti, Läti, Täsvere, Lemmatsi, Laane, Õssu, Soosilla ja Reola küla.

Tartu maavanem Reno Laidre andis aga mõni nädal hiljem välja korralduse, millega moodustas sundliitmise tulemusel tekkiva Kambja valla volikogu valimisteks ühe 21-mandaadilise valimisringkonna nr 1, mis hõlmab Kambja valla ja Ülenurme valla haldusterritooriumi. 

Millise omavalitsuse volikogu nende kahe valla rahvas 15. oktoobril siis valima hakkab? 

Kas vana- või uutmoodi?

«Ei oska öelda, oleme äraootaval seisukohal,» vastas Ülenurme vallavolikogu esimees Heiki Sarapuu. «Meie näeme oma õigusi ühtmoodi, riik aga teistmoodi. Soovime jätkata iseseisva vallana, täidame haldusreformi seaduse järgi kõiki kriteeriume ja oleme sellepärast pöördunud riigikohtusse.»

Millal Kambja ja Ülenurme valla ning teistegi sundliitmise vastu tegutsevate omavalitsuste avaldused riigikohtus lahendi saavad, ei ole teada. «Riigikohus pole otsuse tegemise kuupäeva öelnud, loodame, et otsus tuleb mõistlikul ajal,» märkis Heiki Sarapuu. 

Tuleb tegutseda, valimistel kandideerijate nimekirjad on vaja kokku panna. Mina sätin küll nimekirja kokku, ütles Ivar Tedrema.

Ka Kambja vallavolikogu vaidlustas riigikohtus valitsuse määrused, millega Kambja vald sundliidetakse Ülenurme vallaga. «Ilmselt tuleb valimised teha ikka suure vallaga,» ütles Kambja vallavanem Ivar Tedrema. «Seaduste pärast pole võimalik teisiti talitada, ka vabariigi valimiskomisjon andis sellest märku.»

Vabariigi valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik teatas läinud nädalal, et kohaliku tasandi isetegevus valimiste valdkonnas on vastuolus riigis kehtivate õigusnormidega. «Niikaua kui kohus pole asjakohaste määruste jõustumist peatanud või neid kehtetuks tunnistanud, määrused kehtivad ja nende alusel korraldatakse ka valimisi,» sõnas Meelis Eerik.

Riigikohtus on valitsuse määrused sundliitmise kohta vaidlustanud 13 omavalitsust. Valimiskomisjon selgitas, et omavalitsuste sundliitmise vaidlustamise fakt ei tähenda, et liitmisotsus on tühine ning valimisi võib korraldada meelevaldselt. Kui omavalitsuses on valimisi korraldavad õigusaktid vastu võtnud nii vallavolikogu kui ka maavanem, tuleb lähtuda haldusreformi raames vastu võetud seaduslikest maavanema korraldustest. «Siinkohal ei saa olla kahepidist mõtlemist,» ütles Meelis Eerik.

Ettevalmistused käivad

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimiseks saab valimisliite ja kandidaate esitada maavanema moodustatud valimiskomisjonile 16. augustist. 

«Tuleb tegutseda, valimistel kandideerijate nimekirjad on vaja kokku panna,» ütles Ivar Tedrema. «Mina sätin küll nimekirja kokku.»

Ministri sõnul peatab ebaseaduslikud valimised politsei

Kuigi riigikohus pole ühelegi avalduse esitanud omavalitsusele esialgset õiguskaitset kohaldanud, teab riigihalduse minister Jaak Aab, et mõned sundliitmise otsuse saanud omavalitsused püüavad iseseisvalt valimisi läbi viia ning valitsusel on selliste sammude takistamiseks plaan olemas. 

«Selliseid noote on minuni jõudnud Koerust ja ka Palalt. Rõhutan, et sellisel juhul on tegemist ebaseaduslike valimistega,» märkis teisipäeval Tartumaa omavalitsusjuhtidega kohtunud minister Aab. 

Hiljem täiendas riigihalduse minister, et praegu järgivad kõik omavalitsused valimiste korraldamisel seadust. «Olen täna rääkinud Pala vallavanemaga ja ta kinnitas, et nad täidavad seadust ja valmistavad kohalikke valimisi ette maavanema poolt otsustatud valimistoimingute järgi. Igasugune muu informatsioon tema sõnade järgi on väär,» täpsustas riigihalduse minister.

Mis siis ikkagi teha, kui tõrksad vallad 15. oktoobril omal algatusel valimised korraldavad? «Et tegemist on ebaseaduslike valimistega, siis nende tulemused ei kehti. Kõlab küll küünilise naljana, kuid sellisel juhul peaks asjasse sekkuma politsei,» kostis Aab. 

Samas arvas ta, et ehk ikka politsei ebaseaduslike valimiste peatamiseks sekkuma ei pea. «Valdade volikogud peavad aru saama, et sundliitmise otsuse saanud omavalitsustes isekeskis valimisi läbi viia on ebaseaduslik,» rõhutas minister.

EILI ARULA

Reede pärastlõunal läkitas riigihalduse minister Tartu Postimehele eelöeldu täpsustuseks järgneva kommentaari: «Rääkisin täna Pala vallavanemaga ja ta kinnitas, et nad täidavad seadust ning valmistavad kohalikke valimisi ette maavanema poolt otsustatud valimistoimingute järgi. Igasugune muu informatsioon on tema sõnade kohaselt väär,» ütles Jaak Aab.