Salme Toode istub oma Annelinna kaheksanda korruse korteris ja on üsna heas tujus. Terve aknalaud on lilli täis ning kommid on kausis valmis juhuks, kui veel külalisi peaks tulema.
101-aastane hällilaps on terve ja tugev
18. aprill 2011, 21:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal, kui Salme Toode sai sada, leppisime kokku, et aasta pärast näeme jälle. Nii läkski.
Sünnipäevalapse käsi on soe ja kindel. Kui lilled vastu võtab, tõuseb naine rõõmsalt püsti. Seejärel istub tagasi toolile ja laseb end pildistada. Ei hakka pirtsutama, et mis te nüüd ja lõpetage juba ära. Mõistab, et igaüks tahab tööd hästi teha.
Aasta on möödunud kenasti. Tervis ei ole küll enam päris see, mis saja-aastaselt, aga 101-aastaseltki on võimalik hakkama saada.
«Ma tahan ikka tööd teha,» ütleb ta ja kirjeldab oma lihtsaid päevatoiminguid. Et kuidas ta vahel mõne kerge rõivaeseme puhtaks peseb ja süüa teeb. Poeg Mart käib mitu korda nädalas läbi ja toob poest kauba koju.
Oma päevase uinaku teeb Salme Toode akna all tugitoolis. Ja kui öösel voodis uni pealt läheb, rändab mõtetes läbi kogu oma elu.
«Mu mõistus on selge ja süda on tugev,» ütleb hällilaps. «Vahel küll muretsen, kaua ma niimoodi veel elan.»
Noorena oli Salme Toode ilus naine. Alati hoolitsetud, kandis ainult kontsaga kingi. Töötas kammivabrikus, hiljem raamatukogus.
Kahju on Salme Toodel sellest, et ta on pidanud matma oma tütre, kui too oli alles kümnene. Tütart igatseb ta taga veel seniajani. Poeg Mart on õnneks alles, lapselapsi ei ole.
Kui Salme Toodelt küsida, missugune on olnud tema elu kõige ilusam aeg, ei saagi aru, kas ta räägib vastates tõtt või kõneleb omamoodi huumoriga.
Ta ütleb, et elu kõige parem aeg on praegu. Ei pea enam raha pärast muretsema, sest pensionist jätkub kõigeks, mis talle veel vaja läheb. Ei pea ka kortsude pärast muretsema, sest kortsud on, nagu need on, ega sega.