Leivatehase laiendus neelab võimsa aatomipommivarjendi

Kunagise Tartu leivakombinaadi hoonetes tegutsev Eesti leiva­­tööstus alus­­tab sel nädalal uue laohoone ehitust, mis tähendab ka kunagise aatomipommivarjendi lammutamist

Eesti leivatööstuse tootmisjuhi Ago Kaasiku sõnul alustas Tartu leivakombinaat Ringtee tänava hoonetes tööd 1970ndate alguses ning sellest ajast saadik pole seal suuremaid laiendusi tehtud. «Aga turu nõudlus ja sortiment on vahepeal väga palju muutunud. Meie mahtusid arvestades on meie väljastus- ja jahealad ikka väga piiratud,» põhjendas Kaasik laienduse vajalikkust.

Planeeritav juurdeehitis suurendab leivatööstuse praegust laopinda umbes kuus korda. «See on puhas valmistoodangu ladu. Leib, sai, saiakesed, stritslid, koogid, kringlid, võileivad. Päeval toodame, õhtul komplekteerime ja järgmise päeva hommikuks on need poes. Selleks vahepealseks ajaks ongi vaja pinda, kus saab tooteid hoida ja komplekteerida,» kirjeldas Kaasik.

Heas seisus

Uus esinduskauplus kerkib Ringtee äärde. Foto: eskiis

Laiendus ehitatakse praeguse tootmishoone külge ning see ulatub peaaegu krundi piirini välja. Muu hulgas neelab juurdeehitis nõukogude ajal ehitatud tuumapommivarjendi, mille suhteliselt hea seisukord tuli nii Kaasikule kui asutuse turundusjuhile Henri Kriisale üllatusena.

«Kunagi käisid siin väga tõsised tsiviilkaitseõppused,» lausus Kaasik. Ta viitas varjendist päevavalgele toodud foto­­stendile, millel ilutses kiri «Nõukogude Liidu relvastatud jõud – meie kodumaa kindel kilp». 

«Juba see on üllatav, et see stend on sellisel kujul säilinud. See on ju aastaid olnud jahe ja niiske ruum. Aga mõningad kommunikatsioonid on sees ikka väga hästi säilinud,» rääkis Kaasik. Ta näitas Tartu Postimehele õhupuhastusvahenditega varustatud ruumi. Lühikese ringkäigu vältel avastasime veel keraamiliste plaatidega duširuumid, WCd, sidekeskuse, varuväljapääsud, olmeploki ja palju muud. 

Kaasiku sõnul olid viimased õppused varjendis ilmselt 1980ndate lõpus ning pärast seda on ruumid olnud hiiglaslike raudustega kindlalt suletud. «Siin olid raadiosideseadmed, terve hunnik sõjaväe kanderaame ja gaasimaskide torbikuid,» rääkis Kaasik. Tema sõnul on praeguste töötajate hulgas veel kolm inimest, kes nõukogude aega kombinaadis hästi mäletavad. 

Lisaks varjendile lammutatakse territooriumil ka vanad remonditöökojad. Koos laohoonega valmib Ringtee tänava äärde uus leivatehase esinduskauplus ja kohvik. Kriisa sõnul langes praeguse müügikoha käive pärast seda, kui Ringteelt kadus juurdepääs ning inimesed pidid sooja saia-leiva ostmiseks tegema Võru tänava kaudu suure ringi. 

«See pani meile ikka väga kõva löögi. Koos uue kauplusega aga mahasõit Ringteelt taastatakse,» rääkis Kriisa, kelle sõnul on tehasele esinduskauplust väga vaja. «Me hakkame pakkuma ka selliseid uudistooteid, mis laia tarbijani kohe ei jõuagi,» lisas ta.

Autost lahkuma ei pea

Esinduskauplusest saab tulevikus sooja leiba ja saia osta isegi autost lahkumata, sest pakkuma hakatakse ka sissesõiduvõimalust.

Nii laiendus kui kauplus peaksid valmis saama järgmise aasta kevadeks. Investeering läheb maksma umbes kaks miljonit eurot, mida rahastatakse pangalaenuga.

Endise leivakombinaadi juht Neeme Raig: sinna on meetreid betooni valatud 

Üle kolmekümne aasta Tartu leivakombinaati juhtinud Neeme Raigi meenutuste järgi valmis aatomipommivarjend 1969. aastal koos leivakombinaadiga. 

«See oli mõeldud töötajatele, sest leivakombinaat pidi ka siis edasi töötama, kui Tartu aatomipommi saab. Kombinaat pidi jääma tööle, et sõjaväge ja inimesi edasi toita. Selline see utoopia oli,» meenutas Raig, kes määrati leivakombinaadi direktoriks aastal 1980.  

«Seda varjendit ikka aeg-ajalt kontrolliti ja see oli täiesti töökorras. Meil oli kombinaadi koosseisus isegi selline inimene nagu tsiviilkaitse ülem. Ta oli üks erusõjaväelane. Vist endine lennuväe polkovnik. Varjendis tehti kogu aeg õppusi ja korraldati väljaõpet,» rääkis Raig. 

Nõukogude ajal töötas kombinaadi ühes vahetuses veidi alla saja inimese ja nad kõik pidid varjendisse ära mahtuma. «Mina olen seal küll ja küll olnud. Varjend on võimas. Seal on ikka meetrite jagu betooni valatud. Eks ta seisis siiani nii, nagu ta omal ajal jäi, ja keegi neid asju seal ei liigutanud,» sõnas tänavu 80-aastaseks saanud Raig.

Varjendist päevavalgele toodud stend näitab fotodel Nõukogude Liidu relvajõudude hiilgust. Foto: Kristjan Teedema