Ülikoolidiplom taskus andis julguse astuda kutsekooli

Tartu ülikoolis ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppinud ning praegu turundusjuhina töötav Kelly Härmson seljatas teda gümnaasiumiajast saatnud eelarvamused ja asub sügisest õppima Tartu kutsehariduskeskuses pagari-kondiitri erialal. Foto: Margus Ansu

Levinud rada mööda haridusteel sammunud ja gümnaasiumi järel kõrgkooli astunud noored võivad alles aastate pärast tunnistada, et tegelikult ihkab hing akadeemiliste teadmiste kõrvale ka praktilisi oskusi.

Viimased kolm aastat turunduses töötanud Kelly Härmson võttis pikalt hoogu, et viia ellu unistus, mis on teda keskkooli lõpetamisest saati viis aastat kummitanud. Gümnaasiumis tajus ta õpetajate suhtumist, et tubli õpilase kutsekooli minek on justkui raiskamine, ent nüüd kompas ta poolteist aastat sõprade peal, mida nad arvaksid, kui bakalaureusekraadiga naine asuks magistriõpingute jätkamise asemel õppima kutsekoolis pagari-kondiitri ametit.

Meeldivaks üllatuseks olid kõik väga toetavad, öeldes, et just sedalaadi nokitsemise töö talle sobikski. «Mul oli vaja natukene rohkem enesekindlust, et kutsekooli tulla,» tõdes Härmson. Läinud nädalal leidis ta oma meilipostkastist rõõmustava kirja, et on Tartu kutsehariduskeskuses soovitud erialale vastu võetud.

Paindlik töö

Ent kuidas käia koolis täiskohaga töö kõrvalt? «Eks neid magamata öid tuleb, aga arvan, et kuna olen noor inimene, siis peangi natukene vaeva nägema,» sõnas 23-aastane Härmson. Oma praegusel töökohal saab ta tegemisi sättida just nii, et soovitud eriala kahe aasta jooksul sessioonõppes omandada.

Kelly Härmson oli vaid üks 56 kõrgharitud inimesest, kes soovis tänavu Tartu kutsehariduskeskusesse õppima pääseda. Kooli karjäärinõustaja Liine Maasikas kohtub igal suvel sisseastujatega, kes on mõistnud, et ihaldatud ülikoolidiplom neid ei rahulda.

«Nad on täiesti kindlad selles, et haridus, mis neil on, ei anna enam väga head väljavaadet tööturul,» sõnas Maasikas. Lisaks on sisseastujate seas väga palju neid, kes on kõrgkooli pooleli jätnud.

Maaülikooli õppima tulnud endised kutseõppurid on enamasti väga teadlikud ja püüdlikud õppijad, kes naljalt kõrgkooli pooleli ei jäta.

Sel sügisel asub Tartu kutsehariduskeskuses noorema tarkvaraarendaja ametit õppima Andres Pihlak, kes töötab projekteerijana ja on varem õppinud kahes kõrgkoolis, ent pole õige eriala otsinguil veel diplomini jõudnud.

Praegu õpib 26-aastane Pihlak Eesti maaülikoolis kaugõppes tootmistehnikat, ent kuna tundis, et just tarkvaraarendus on eriala, kus puhuvad tulevikutuuled, proovib ta uuest õppeaastast tabada kaks kärbest ühe hoobiga ja asub töö kõrvalt õppima nii kõrgkoolis kui kutsekoolis.

«Mul ei ole eesmärke hariduse, pigem harituse osas,» rääkis Pihlak. «Kõrghariduse linnuke teeb küll paljud uksed lahti, aga kui endal ei ole teadmisi vastu panna, siis pannakse uks varsti kinni tagasi.»

Töö või hobi?

Kui Andres Pihlak usub, et saab tarkvaraarendaja oskusi ja teadmisi ka oma praeguses töös kasutada, siis Liine Maasika sõnul õpivad paljud kõrgharitud kutsekooli astujad uut ametit pigem oma hobiks. Ta tõi näiteid tisleri või pottsepa õpilastest, kel on soov oma kodus nokitsemiseks amet selgeks saada.

«Aga meil on ka näide doktorikraadiga naisest, kes õppis tisleriks ja nüüd tegutsebki sellel alal,» sõnas Maasikas.

Kui praegused ülikoolidiplomiga kutsekooli astujad tõdevad sageli, et pole gümnaasiumi lõpetamise järel julgenud minna õppima soovitud ametit, siis Liine Maasika sõnul on sirgumas üha enam neid noori, kes on juba gümnaasiumis erialavalikutes teadlikumad.

«Nutikamad õpilased mõtlevad juba läbi, et õpivad pärast keskkooli mingi valdkonna praktiliselt selgeks ja lähevad siis edasi kõrgkooli,» rääkis Maasikas. Nimelt ei anna kõrgkoolidiplom kutsekooli astumisel mingit eelist, küll aga vastupidi.

Maaülikooli õppeosakonna peaspetsialisti Eda Aitseni sõnul on kutsehariduse omandanutel väga suur eelis oma erialal edasi õppimisel.

Illusioonideta

Näiteks aianduse, põllumajanduslikul või loomakasvatuse erialal kutsekoolis heade hinnetega õppinu pääseb maaülikooli samalaadsele erialale väljaspool konkurssi ega pea selleks sooritama ka gümnaasiumi riigieksameid.

«Nendel inimestel ei ole enam romantilisi või põhjendamatuid illusioone elu suhtes, mida see erialavalik endaga kaasa toob,» tõdes Aitsen. Ta lisas, et sel moel maaülikooli õppima tulnud endised kutseõppurid on enamasti väga teadlikud ja püüdlikud õppijad, kes naljalt kõrgkooli pooleli ei jäta.