Ühel öösel nägin und, et olen trammis. Tramm oli pilgeni täis, välja pääsemiseks pidin trügima. Tramm jõudis kuhugi sillale ja juba anti teada peatusest – kesklinn. Sain trammist õnnelikult maha ja ma seisin Uueturu tänaval ehk kaubamaja parklas Tartu linnas. Äsja oli tramm ületanud kitsa silla turuhoone kõrval.
Tõnu Ints: tramm Tartus – kas unes või ilmsi?
Vaatasin pikalt järele lahkuvale trammile, mis sõitis edasi piki Vanemuise tänavat. Mõtlesin, see ei saa ju nii olla, ma näen vist und. Samas vuhises minust mööda Vanemuise mäest alla sõitev tramm, nii et tundsin tema möödumisest tekkinud tugevat tuuletõmmet.
Ärkasin, tuul oli akna lahti löönud, väljas oli veel hommikune hämarik. Mida kõike ka inimene unes ei näe! Aga siiski sundis miski mind üles otsima ja lauale panema Tartu kaarti. Ja uskuge või mitte, korraga nägin kaardil täiesti selgeid erinevate värvidega märgitud trammiliine.
Liin nr 1 kulges nii: Mõisavahe, Anne tänav, Paju tänav ja Atlantise juurest turuhoone kõrvalt (kunagise Holmi silla kohalt) üle jõe, Vanemuise tänavat pidi mäest üles, raudtee alt läbi, Lembitu tänavat pidi läbi Maarjamõisa ja edasi Lõunakeskuse kõrvalt Ränilinna.
Liin nr 2 läheb kõrvalharuna Vanemuise tänavalt Akadeemia tänavale, üle Riia tänava ja edasi piki Tähe tänavat Ropka tööstuspargi lõppu.
3. liin lookles selgelt kesklinnast Raadile rahvamuuseumi uue hoone juurde. Kahjuks ei jäänud täpne teekond meelde.
Aga kui olin ära joonud tassi kanget kohvi ja uuesti kaardi juurde istusin, olid liinid kadunud ning loodetud eelarvelist rehkendust ei olnudki kaardi valgele servale ilmunud.
Aga igal juhul hakkas see unenägu kui ilmutus mind painama.
Äkki peakski rehkendama hakkama!