Suur väljanäitus pakkus midagi igale maitsele

Dimitri Demjanov askeldas veiselihaakadeemias, kus meisterkokad pakkusid veiselihast valmistatud head-paremat ja andsid nõu, kuidas selle väärt toiduainega ringi käia. Foto: Margus Ansu

Jõgeva sordiaretajate seemnekartul läheb maamessil nagu soe sai. Aga mida võtta hea kartuli kõrvale? Ehk vaaritaks midagi veiselihast, mis maamessil avatud veiselihaakadeemias paljusid väga meeldivalt üllatas.

Veiselihaakadeemias mekib podisevate pottide juures rooga Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja ja Eesti toidukultuuri kirglik edendaja Dimitri Demjanov. Mida head on valmimas? Demjanov naeratab kavalalt ja juhatab teema sisse üldiselt.

«Kodumaist veiseliha on meil juba palju, aga kahjuks pole see väga menukas,» räägib ta. Asjata! Veiseliha ei tähenda enam vana lehma, mida tuleb päev otsa keeta. Näiteks Eesti kümmet lihaveisekasvatajat ühendav MTÜ Liivimaa Lihaveis paneb oma kauba müüki alles pärast 21 päeva kestnud laagerdamist ja sellise liha küpsetusaeg on poole väiksem.

Dimitri Demjanov ja teised meisterkokad tõestavadki keetes ja küpsetades veiseliha headust. Kõigi perenaiste enesehinnangut tõstavad nad kõvasti Austria Tafelspitz’iga. Meie mõistes on tegu tummise koduse supiga, mis koosneb prisketest loomalihatükkidest, kartulist, porgandist, juursellerist, sibulast ning maitseks lisatud rohelisest kraamist.

Täpsus, kiirus ja turvalisus

Kuigi juttu jätkuks kauemaks, ei kõlba meisterkokka kauem kinni pidada, sest head lõhnad on ligi meelitanud palju uudishimulikke. Suur hulk rahvast on kogunenud ka platsi äärde, kus raievõistlusel «Kevadkarikas 2011» võtab omavahel mõõtu 30 metsameest, kellest neli on Soomest ja teist samapalju Lätist.

Raievõistlus koosneb viiest alast: langetamine, täpsussaagimine, kombineeritud järka­­mine, saeketi vahetus ja laasimine. Oluline on nii täpsus, aeg kui ka turvalisus.

Näiteks saeketi vahetamisel näitavad võistlejad kohtunikule enne ja pärast võistlust käed ette – iga kriimustus võtab punkte maha. Seekord vahetab saeketi kõige kiiremini ehk 13,34 sekundiga Luua metsanduskooli õpilane Helvis Koort. Saeketi vahetuse maailmarekord on 8,93 sekundit.

Raievõistluse «Kevadkarikas» võitis metsameeste maailmameister, Valga Puu OÜ esindaja Andres Olesk 1639 punktiga. Teise koha sai Läti metsamees Gatis Brencis (1629 p) ja kolmanda tema kaasmaalane Anatolijs Selivanovs (1597 p).

«Tänavune võistlus oli jälle samm paremuse poole,» kiidab raievõistluse peakohtunik, Riigimetsa Majandamise Keskuse puidu kontrollmõõtja Aarne Liiders. «Võistlejaid oli palju ja tulemused ilusad.»

Üle 1500 punkti teenis ehk maailmatasemel tulemust näitas 13 võistlejat, kellest seitse olid Eesti mehed. Teist aastat pistis raievõistlusel meestega rinda ka Luua metsanduskoolis haljastust õppiv õrnema poole esindaja Kreedela Arula, kes sai 23. koha.

Menukas mess

Esialgsetel andmetel käis neljapäevast laupäeva õhtupoolikuni peetud messil 30 500 külastajat ja see on 19. korda peetud väljanäituse rekord.

Maamessi menukusest annab märku ka Jõgeva Sordiaretuse Instituudi (JSI) veoauto kast, mis oli reede lõuna ajal seemnekartulist peaaegu tühi.

««Ando» läks nagu niuhti, laupäeval me enam ei tulegi, sest seemnekartul on otsas,» räägib kartulikottidega rassiv sordiaretusinstituudi töötaja Nikolai Jerohhin.

«Teravili on meil kah läbi, kõik on ära ostetud,» lisab JSI köögivilja osakonna juht Ingrid Bender. «Kodumaine kaup läheb üha kuumemaks. Inimesed on aru saanud, et Eestis kasvab kõige paremini Eesti jaoks aretatud taim.»

Osavad mehed ja masinad

Metsamehed võtsid maamessil omavahel mõõtu raievõistlusel «Kevadkarikas». Sellele pildile jäi võistluse ühel alal, kombineeritud järkamises võistelnud Heiki Laas, kes esindas Põlvamaa metsafirmat Laasi Metsahooldus. Kombineeritud jär­­kamises tuli võistlejatel lõigata kaldu seisvast palgist 3–8 sentimeetri paksune ketas. Hinnatakse palgi lõikamise täpsust, kusjuures üks lõige tehakse palgi alt ja teine pealt nii, et kaks lõiget saaksid võimalikult täpselt palgi keskel kokku.

Metsameeste paljudel võistlustel endale nime teinud Heiki Laas sai kombineeritud järkamises üheksanda ja kogu võistlusel 13. koha.

See Šveitsi firma Menzi Muck suurt ritsikat meenutav mitmeotstarbeline masin tõmbas maamessil mehi ligi nagu magnetiga. Pole ka ime, sest sellist kaadervärki pole Eestis varem nähtud. «See masin liigub nii maal kui ka raudteel ja töötab kuni kahe ja poole meetri sügavuses vees,» tutvustas hiiglast Menzi Muck Eesti OÜ esindaja Märt Leesment.

Mägistel aladel hinnatud tööriista Menzi Mucki noka otsa võib haakida kopa, võsakoristaja või mõne muu metsatöödeks vajaliku agregaadi. Koos vajaliku varustusega maksab masin 230 000 eurot, mis teeb vanas rahas pea 3,6 miljonit krooni.