Unistus patsiendikesksest tervishoiust – mida saame ära teha?

Anneli Kunnus Foto: Erakogu

Statistika väidab, et eluiga pikeneb, kuid tervena elatud eluiga lüheneb. Meil on kuluefektiivne tervishoiusüsteem. Kuid ometi on inimesed haigemad, järjest enam on neid, kes elavad kroonilise haigusega. Muidugi ka seetõttu, et suudame palju täpsemalt ja kiiremalt diagnoosida. Vara avastatud haigus allub üldiselt ka paremini ravile ning see on hoopis positiivne

Igal inimesel on mõni tuttav, kes tarvitab regulaarselt ravimeid. Ravimitel on häid omadusi, aga ka kõrvaltoimeid. Näiteks peavalu. Kas tuleks juurde võtta mõnd valuvaigistit? Mõnigi inimene võtab valuvaigisteid üha edasi ja saab niimoodi ilmselt endale järgmise probleemi, mõni pöördub arsti poole, et otsida lahendust. Arst soovitab küll üht, küll teist ja lõpuks paneb inimene ennast järgmise arsti ootenimekirja. Aga pea ikka valutab.

Kannatab inimene, tema töö ja elukvaliteet. Kokkuvõttes kannatab riigi majandus. Seepärast oleks patsiendi murele vaja lahendust kiiresti, kuid kes selle leiab?

Olen elu jooksul andnud paljudele inimestele nõu, kelle poole pöörduda. Nii mõnigi on loobunud «arsti tülitamast». Kuid häda ei anna häbeneda. Doktor Google muutub järjest olulisemaks, kuid ravib järjest kehvemini. Pereõdesid, kes võiksid tegeleda ennetustöö ja õpetamisega, lihtsalt ei jätku, ühtlasi ei väärtusta ükski eelarverida piisavalt ennetustööd. 

Meie hulgas on inimesi, kel juhusliku arstilkäigu järel avastatakse mõni tõsine probleem või kellele pannakse hirmutav diagnoos. Ega seepärast pea olema surmatõbi. Kuid selline inimene vajab toetust, võimalust toibuda, küsida, rääkida. Lähedastele ei taha ka koormat selga laduda. Vahel murrab mure rohkem kui haigus.Kellel on aega ja oskusi vastata?

Meie meditsiin ravib meid ikka veel juppide või tükkide kaupa, keskendudes pigem ühele probleemile korraga. Aga kes toetab patsienti kui inimest tervikuna tema haigusest tingitud argimurede lahendamisel?

Patsiendikesksus tervishoius tähendab turvalisust. Tähendab, et inimene, kellel on mure, teab, kuhu ja kelle poole pöörduda, kust ta leiab usaldusväärsed infoallikad. Mõelge, kui sageli jätate ise arsti juurde minemata ja rahustate ennast, et ehk polegi vaja. Minagi teen seda sagedamini, kui tahaks tunnistada.

Kui on vaja nõu või kahtluseuss närib, siis tuleb pöörduda perearsti või pereõe poole, küsida ja uurida. Kui vaja, kasvõi mitu korda. Ükski küsimus ei ole tabu, ükski mure pole liialt väike.

Anna tagasisidet, kui tunned, et sind ei rahulda «ühe tüki» lahendamine. Ka vesi uuristab kivi tilk tilga haaval. Me ei muuda süsteemi, kui kogu aeg mõtleme üksteisest eeldatavaid mõtteid ja teeme oletusi. Suhtle ja sinu suhtlus muudab süsteemi. Ole inimesena julge!