Kunagised tähtsad puud kaotasid kaitse

Puiestee ja Kasarmu tänava krundil asuva amuuri korgipuu tähtsust meenutab veel vaid väike betoonist tahvel, mis tähistab looduskaitsealust objekti. Foto: Margus Ansu

Eestimaal on aastakümnete jooksul looduskaitse alla võetud üle kuuesaja puu, millest kaugeltki kõiki pole ammu enam olemas. Puu võib olla küll hävinud, ent kui kirjade järgi on ta endiselt kaitse all, piirab see maaomaniku tegutsemisvabadust.

Sel nädalal arvas keskkonnaminister Siim Kiisler kaitse alt välja Tartumaal 31 ja Pärnumaal 10 puud või puuderühma, mis on kas hävinud või oma väärtuse minetanud. Nende seas on ka puid, mis on kuivanud või tormis murdunud juba kakskümmend aastat tagasi.

Küsitav väärtus

Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma rääkis, et enamasti saab amet neist hääbunud puudest teada tähelepanelike kodanike kaudu. Näiteks hiljuti teatas üks metsamees, et Võrumaal on kaitsealune lühterkuusk hävinud. Et iga üksiku puu pärast uut ministri määrust ei looda, võib juhtuda, et puu on aastakümneid peale murdumist veel looduskaitse all.

Laidma sõnul on paljud puud kaitse alla võetud nõukogude ajal ning põhjus, mille poolest puu väärtuslik on, ei pruugigi alati selge olla. «Üldjuhul on selleks tema mõõdud või mingi ajaloolis-kultuuriline väärtus,» lisas ta.

Näiteks Puiestee ja Kasarmu tänava nurgal asuv amuuri korgipuu on erilise kaitse alla võetud juba 1967. aastal, ent praeguseks on puu ladvata, tema võras on kuivanud oksad ning kummalisel kombel on puust läbi hakanud kasvama pisike kask.

Võru 109 eramaal võeti samal aastal kaitse alla viis püramiidtamme, 1986. aastal lisandus neile ka kuues. Nüüdseks on keskkonnaamet seisukohal, et puud on istutatud liialt tihedalt, mistõttu on nende võrad halvasti välja kujunenud ning tammedel puudub looduskaitseline väärtus.

Puud kiratsevad edasi

Eleri Laidma sõnas, et kui kaitsealusest puust on midagi siiski veel säilinud, ei tähenda tema kaitse alt välja arvamine automaatselt seda, et puu maha võetakse. «Eks ta hääbub seal vaikselt omasoodu,» lisas ta.

Hea näitena kaitse alt välja arvatud puu saatusest tõi Laidma Valgamaal asunud kuivanud ja murdumisohus ristipuu, mis leidis endale uue asukoha Eesti Rahva Muuseumis.

Pärast määruse jõustumist on Eestis kaitse all 629 puud ja üksikpuude rühma.

Puud, mis ei ole Tartu linnas enam looduskaitse all

• Harilik hobukastan K. A. Hermanni 2c. 2002. a murdus üks haru, 2009. a puu kuivas ning sellest jäi alles tüügas, mis saeti keskkonnaametiga kooskõlastatult maha märtsis 2016.

• Püramiidtamm Lai 8 õues. Puu murdus 2001. a tormis.

• Püramiidtammed Võru 109. Puud on istutatud liiga tihedalt, võrad on halvasti välja kujunenud, mõõtmed väikesed. 

• Nulgude rühm Tähe 4. Puud hävinud erinevatel aegadel ja eri põhjustel, viimane puu 2008. 

• Amuuri korgipuu Veski 43. Puu külmus 1998. a talvel.

• Amuuri korgipuu Puiestee 108a. Puu on ladvata, võras kuivanud oksad ning seetõttu minetanud kaitseväärtuse.

• Elupuud Tähe 38. Puud on tagasihoidlike mõõtmetega ning hõreda võraga, mistõttu neil pole kaitseväärtust. 

• Elupuud Raadi kalmistul. Algne arv teadmata. Puud likvideeriti K. E. von Baeri hauaplatsi korrastamisel. 

• Kollane hobukastan Ropka tee 5 pargis. Puu murdus 2001. a tormis.

• Pirnipuu «Järve seemik» Lembitu 5. Külmus 1997/98. a talvel.

• Pirnipuu Vanemuise 46 ja 48 krundi vahel. Puu külmus 1991. a talvel. 

• Torkavad kuused Pargi 6 ja 4. Kolm puud neljast hävinud, aeg teadmata. Säilinud puul pole looduskaitselist väärtust.

• Harilik tamm Riia 18. Puu hävinud, aeg teadmata. 

• Harilik pärn Tähtvere 5. Eemaldati 2016. a selle ohtlikkuse tõttu vahetult kõrval asunud eluhoonele.