:format(webp)/nginx/o/2017/08/10/6979961t1hacd5.jpg)
Lugejad läkitavad Tartu Postimehe toimetusele sageli kirju, mis on enamasti seotud mõne lahendamist vajava probleemiga. Üpris harva juhtub aga, et kirjutaja ei tahagi oma murest rääkida, vaid hoopis kedagi positiivses võtmes esile tõsta ja kiita.
Hiljutine postkasti jõudnud kiri soovitas ajalehel teha tutvust kahe tubli ja tööka kehalise kasvatuse õpetajaga Elvas – Evelin ja Marek Pihlakuga. Otsustasimegi Pihlakutega ühendust võtta.
Evelin Pihlak on ajakirjaniku hommikusest telefonikõnest vägagi üllatunud ja palub mõtlemisaega. Tunni aja pärast helistab tagasi hoopis Marek Pihlak. «Tagasihoidlike eestlastena mõtlesime, et mis nüüd meie, aga ... heakene küll,» lausub ta telefoni teises otsas. Teeme nendega siis lähemalt tutvust.
Tuleb tõdeda, et klassikalises mõttes külla me Pihlakutele ei jõudnudki. Elvas on nimelt käimas spordikuu, ja nagu päris mitmeid teisigi männilinna üritusi, veavad ka seda just nemad. See tähendab, et pea igal päeval on linnas vähemalt üks spordiüritus, kus huvilised saavad osaleda. Üksnes sel nädalal jääb mõni päev vahele, sest korraldajad on rahvusvahelisel kehalise kasvatuse õpetajate koolitusel Ida-Virumaal. Niisiis kohtusime Pihlakutega Elva staadionil jooksutrennis.
«Meil on vedanud,» leiab alustuseks Evelin Pihlak. Õnnelik olemiseks soovitatakse ikka ühendada töö oma hobidega ja nii nende peres just ongi: sport on nii töö kui hobi. Evelin annab Elva gümnaasiumis kehalise kasvatuse tunde kahes esimeses kooliastmes, Marek aga gümnaasiumis.
Kui Evelin on Elvas sündinud ja kasvanud, siis Marek on pärit hoopis Pärnust. Lapsest saati näiteks peotantsu, vehklemise ja muu spordiga kokku puutunud Marek korraldas omal ajal kodutänavas sõpradega koguni Tur-Vori olümpiamänge. Osalejad olid pärit nimelt Turu ja Voorimehe tänavalt. Tartusse tõi Mareki võrkpall, mida ta mängis tipptasemel juba gümnaasiuminoorena Pärnu esindusvõistkonnas.
Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonnas õpinguid alustades liitus ta Ösel Foodsi võistkonnaga ja aitas 1997. aastal tuua Tartusse läbi aegade esimese Eesti meistrivõistluste võidukarika. Eesti meistriks õnnestus tal Tartu meeskonnas tulla kolmel korral ning kuuludes ka Eesti koondise põhituumikusse, mängis riigi eest 59 mängu.
Praeguse Eesti koondise tegemisi jälgides leiab Marek, et võrkpalli tase on Eestis tublisti tõusnud. «Meie saime kõigi käest tappa, nüüd on koondise mänge aga lust vaadata.»
Evelin ja Marek kohtusidki koolipingis kehakultuuriteaduskonnas ja abiellusid mõni aasta hiljem. Lapsest saati judoga tegelenud Evelinile oli tema treener Andres Põhjala selleks ajaks üle andnud judotreeningute vedamise Elvas ning pärast ülikooli lõpetamist sai temast ka kehalise kasvatuse õpetaja. Marek jätkas tippvõrkpalliga ning mängis veel aastatel 2008-2009 Belgia tippklubis Asse-Lenniki Euphony, kus ta aitas võistkonna meistriliigas pronksile.
Belgiast naastes kolis Marek lõplikult abikaasa juurde Elvasse ja peavad männilinna siiani maailma parimaks kohaks, kus elada. «Ei kujuta ausalt öeldes ette paika, kus oleks parem,» leiab Marek. Minna hommikul jooksma ja hüpata ühte Elva mitmest järvest, kirjeldab ta oma ideaalset päeva algust. Männilinnas hakkas ta kohe jalgpallitrennis käima ning sulandus spordiseltskonna kaudu kiiresti kohalikku ellu.
Kehalise kasvatuse õpetaja sai ka Marekist, kes töötas esialgu poole kohaga Nõos ja poole kohaga Elvas. Aastal 2011 asutasid nad oma spordiklubi Altia. «Oma klubi loomine tundus ühel hetkel loogiline samm ja kohalik rahvas võttis selle muudatuse väga hästi vastu,» leidis Evelin.
Sportlaskarjääri jooksul judos kümmekond Eesti meistrivõistluste medalit võitnud Evelin juhendab klubis mõistagi judotreeninguid. Mareki käe all on mõned aastad tegutsenud ka kaks võrkpallirühma ja vanema-lapse treeningurühm.
Sama kaua on Marek olnud linnale kuuluvaid spordibaase haldava Elva spordiliidu juht. Paari korraldada on arvukad linna spordiüritused. Möödunud pühapäeval viis Marek läbi näiteks avaveeujumise Eesti karikavõistluste finaaletapi Verevi järvel.
Sport kuulub pere ellu ka vabal ajal. Ümber Viljandi järve jooks on võistlus, kus neid näeb alati osalemas. Samuti lähiümbruse spordiüritustel. «Klubi Tartu Maratoni üritused on head, sest mitmed neist lõpevad Elvas,» tõdes Evelin, kes on osalenud ka rattavõistlustel. Sportlikud on nende lapsedki. Poeg Jakob (5) käib ema eeskujul judos, tütar Laura-Liisa (10) tegeleb aga rühmvõimlemisega.
Nagu sellest kõigest veel vähe, võtsid Pihlakud korraldada Elva kohvikutepäeva. Kord Hiiumaa kohvikutepäeval käies saadi sealt tore emotsioon ja mõni aeg hiljem leidis üks nende sõber, et Elva oleks sellise ürituse korraldamiseks suurepärane koht. Pihlakud võtsid mõttest kinni.
«Ega me asja nii suureks ajada plaaninudki. Alguses oli mõte niisama kiluleiba pakkuda,» meenutas Marek. Saatus tahtis aga teisiti ja kohalikud aktiivsed inimesed tulid mõttega kohe kaasa. Seda tegi ka publik ning näiteks tänavu 8. juulil kasvas linna külaliste hulk kohalikust elanikkonnast nii mitu korda suuremaks, et seda on arvuliselt juba raske hinnata.
/nginx/o/2017/08/10/6979967t1ha74b.jpg)
Ühes kohvikus esinenud Marko Matveregi tunnistas hiljem Pihlakutele, et ta peab nüüd korraks maha istuma ja mõtlema selle üle, mis Elvas toimus. Sedavõrd suure emotsiooni pakkus see talle.
Sama kohvikut külastas sel päeval hinnanguliselt 6000 inimest, aga neid võis olla ka rohkem. Kohvik küpsetas 960 pitsat ja üks ettekandja kõndis päevaga maha 30 kilomeetrit, nagu näitlikustas Marek. Kohvikutepäeva korraldamisega on Pihlakutel nelja aasta vältel olnud nii palju vaeva, et oma kodu uksi pole nad avada jõudnudki. Millalgi loodavad nad seda siiski teha.
Üks asi, mis Marekile Elvas kohe silma jäi, oli see, et elvakad ei virise, hoiavad ühte ja tulevad põnevate algatustega meelsasti kaasa. Sama suhtumist võib näha ka lastes. Kui mujal räägitakse, et lapsed ei taha kehalise kasvatuse tundides käia, siis Elvas on lapsed pigem kurvad, kui kehalise tund ära jääb, tõdeb Evelin.
Lapsi tuleb natuke ninapidi ka vedada, muheleb kõrval Marek. Näiteks korraldab ta suurematele lastele tunnis tihti orienteerumismängu. Õpilased otsivad linnas punktid üles ja naasevad tunni lõpuks kooli.
Kevadel oli ühel poisil käe peal kell, mis luges läbitud kilomeetreid. Suur oli tema üllatus, kui selgus, et orienteerumise käigus läbiti tunni ajaga kaheksa kilomeetrit. «Aga katsu sa neile alguses öelda, et tänases tunnis jookseme kaheksa kilomeetrit,» muigab ta.
Tõnu Zirk, Elvalane ja lapsevanem
Meil on Elvas kaks väga tublit ja töökat kehalise kasvatuse õpetajat: Evelin ja Marek Pihlak. Erilised on Pihlakud selle poolest, et lisaks tööle on neil veel mitu ametit. Nimelt on neil oma spordiklubi, kus nad on treenerid. Samuti on Marek Elva spordiliidu tegevjuht.
Nad mõlemad on väga mõistvad spordiklubis käivate laste ja nende vanemate suhtes. Väga suure töövõimega ja toredad inimesed. Nende korraldada on ka Elva suurim rahvaüritus – Elva kohvikutepäev –, mida tänavu külastas 30 000 inimest.
/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)